Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Konverentsil kutsuti üles rohkem mulgi keelt rääkima
Heimtalis peetud kaheksas ja kultuuripärandi aastale pühendatud mulgi konverents kutsus kõikjal rääkima rohkem mulgi keelt ja esile tooma Mulgimaa päritolu.
Mulgi konverents on mulkide üks suuremaid ühiseid ettevõtmisi, kandes seekord mõtet "Pärijata pole pärimust". Ehkki peresid, kus mulgi keelt räägitakse, pole palju, on selle populaarsus jälle tõusmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Andsime ju alles välja sõnastiku koos ülikooli ja keele instituudiga. 300 eksemplari ja täna on need sõnastikud kõik otsas. Mõtleme juba kordustrükile. See on ilmekas näide, et selle järele on suur nõudlus. Üllatus oli see, et noored, kes on piirkonnast ära läinud, ettevõtlikud, olgu Tallinnas või kaugemal, on juba küsinud, et kust seda sõnastikku saab," ütles mulgi kultuuri instituudi vanem Erich Palm.
Mulkidel on täna ajalooline päev, sest rohkem kui kuuekümne kavandi seast sai Mulgimaa oma lipu. Rahvahääletuse tulemusel kuulutati parimaks mulgi juurtega ja praegu Viljandis elava Tõnno Haibichti kavand, mis meeldis enam ka mulkide seltsile.
Teiste kavanditega võrreldes on selle eripära sinine värv, mis sümboliseerib linaõit, aga ka järvi. Punane on kaaruspaela põhivärv, must näitab maad, aga ka mulgikuube, valge väljendab rahu ja hingepuhtust. Kuldlõige ehk viies, peidetud värv aga viitab, et meis kõigis on peidus midagi enamat.
"Sümboleid alates peremärkidest ja erinevaist ruunidest on väga erinevaid ja on ka erinevaid vappe peredel olnud. Ka lippe on ju tehtud, kuid need pole koondunud ühtseks sümboliks," sõnas lipu kavandi autor Tõnno Habicht.
Mulgimaa uhkuse auhindu oli tänaseni antud vaid üks, nüüd lisandus kaks juurde. Mulgimaa uhkuse auhinna pälvisid mulgi keele õpetaja ja Kitzbergi muuseumi rajaja Asta Jaaksoo ning mulkide seltsi vanem Kaupo Ilmet.
"Meil on ju keeli väga palju, ja ma ei mõtlegi seda, et kõik peaksid kohustuslikult mulgi keelt rääkima, aga loomulikult oleks vaja oma esivanemate pärandit hoida," nentis Ilmet.
Jaaksoo märkis, et tuleb juba koolist alates kõnelda, siis jäävad ka sõnad meelde. "Meie kandis on küll hästi, et koolimajas on mulgi keele ring. See on ju ka hingekasvatus, hoopis teistmoodi asi, kui lihtsalt keeleõpe," lausus ta.
Kui praegu teevad 11 omavalitsust koostööd Mulgi kultuuri instituudi kaudu, siis tulevikus võiks neist saada üks suur Mulgimaa.
"Andsime ju alles välja sõnastiku koos ülikooli ja keele instituudiga. 300 eksemplari ja täna on need sõnastikud kõik otsas. Mõtleme juba kordustrükile. See on ilmekas näide, et selle järele on suur nõudlus. Üllatus oli see, et noored, kes on piirkonnast ära läinud, ettevõtlikud, olgu Tallinnas või kaugemal, on juba küsinud, et kust seda sõnastikku saab," ütles mulgi kultuuri instituudi vanem Erich Palm.
Mulkidel on täna ajalooline päev, sest rohkem kui kuuekümne kavandi seast sai Mulgimaa oma lipu. Rahvahääletuse tulemusel kuulutati parimaks mulgi juurtega ja praegu Viljandis elava Tõnno Haibichti kavand, mis meeldis enam ka mulkide seltsile.
Teiste kavanditega võrreldes on selle eripära sinine värv, mis sümboliseerib linaõit, aga ka järvi. Punane on kaaruspaela põhivärv, must näitab maad, aga ka mulgikuube, valge väljendab rahu ja hingepuhtust. Kuldlõige ehk viies, peidetud värv aga viitab, et meis kõigis on peidus midagi enamat.
"Sümboleid alates peremärkidest ja erinevaist ruunidest on väga erinevaid ja on ka erinevaid vappe peredel olnud. Ka lippe on ju tehtud, kuid need pole koondunud ühtseks sümboliks," sõnas lipu kavandi autor Tõnno Habicht.
Mulgimaa uhkuse auhindu oli tänaseni antud vaid üks, nüüd lisandus kaks juurde. Mulgimaa uhkuse auhinna pälvisid mulgi keele õpetaja ja Kitzbergi muuseumi rajaja Asta Jaaksoo ning mulkide seltsi vanem Kaupo Ilmet.
"Meil on ju keeli väga palju, ja ma ei mõtlegi seda, et kõik peaksid kohustuslikult mulgi keelt rääkima, aga loomulikult oleks vaja oma esivanemate pärandit hoida," nentis Ilmet.
Jaaksoo märkis, et tuleb juba koolist alates kõnelda, siis jäävad ka sõnad meelde. "Meie kandis on küll hästi, et koolimajas on mulgi keele ring. See on ju ka hingekasvatus, hoopis teistmoodi asi, kui lihtsalt keeleõpe," lausus ta.
Kui praegu teevad 11 omavalitsust koostööd Mulgi kultuuri instituudi kaudu, siis tulevikus võiks neist saada üks suur Mulgimaa.
Toimetaja: Karin Koppel
