Mahukas näitus on jagatud kahte ossa. Esimeses osas on eksponeeritud eesti ja baltisaksa maalikunstnike tööd 19. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani. Euroopalikest ideedest lähtuvad uhked mõisapargid olid mõisnike identiteedi märgiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mõisapargi pildiline kvaliteet, avanevad vaated ja loodusdramaatika ja romantika oli mõisate parkide ja mõisasüdamete rajamisel väga oluline. Maastikus paiknemist ja mõisniku oma ruumi see näitus näitabki," ütles kuraator Liis Pählapuu.

Eesti iseseisvumise järel marginaliseerunud mõisate kõrval kerkisid esile taluõued ja aguliaiad, mis olid millegi "oma" tähistajad. Näituse teise osa ekspositsioon saab alguse 20. sajandi teisest poolest.

Kuraator Eha Komissarovi sõnul on aia mõiste teinud tänaseks päevaks läbi tõelise metamorfoosi - aed on muutunud inimese elulaadi lahutamatuks osaks. "Kumusse on ehitatud tuba täpselt Lasnamäe toa mõõtmetes. Akendes näeme suurejoonelisi projektsioone Eedeni aia vaimus," lausus ta.

"Aedade järelelu" ekspositsioon jätkub ka Kumu kunstimuuseumi sisehoovis ning linnaruumis.

Näitus on avatud 8. septembrini.