Elatisraha on välismaal elavalt vanemalt keeruline kätte saada ({{commentsTotal}})

Eestis lisatakse süsteemsed elatisraha maksmisest kõrvalehoidjad ametlikku nimekirja. Kuigi teoreetiliselt on mehhanism olemas, on paljude meelest elatisraha kätte saamine põhimõttelistelt kõrvalehoidjatelt praktikas võimatu ja veel eriti, kui lahutatud vanem redutab välismaal.

Võrumaa tisler Aimer Kolk on lihtne pereisa, kes on aastatepikkusest ootamisest väsinud. Tema endine abikaasa ja kolme ühise lapse ema Moonika Kivitar lahkus pere juurest juba kuus aastat tagasi, kuid on selle aja jooksul sisuliselt keeldunud oma laste kasvatamise eest elatist maksma. Kuigi kohus on naiselt korduvalt elatisraha välja mõistnud, ulatub tema võlg eksmehe ja oma laste ees 30 000 euroni, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Tegemist on üsna erakordse juhtumiga ka Eesti kohtupraktikas, kuna selle loo väidetav antikangelane on pereema Moonika Kivitar. Kui üldjuhul on lood häbematutest rongaisadest, kes oma pere unarusse jätavad, siis Kivitarist sai 2010. aasta algul esimene naine nn rongavanemate avalikus häbipostis.

45aastane Kolk on siiski vaid üks ligi poolest tuhandest Eesti üksikvanemast, kellele endine abikaasa lihtsalt keeldub elatisraha maksmast. Eriti keeruliseks teeb tema jaoks olukorra see, et tema kolme lapse ema elab juba mitmendat aastat Rootsis ning senine praktika näitab, et Eesti kohtutäiturite jaoks on välismaalt võlgade väljanõudmine pea võimatu missioon.

"Tema põhjendas, et ta läkski suuremat palka teenima, aga mina leian, et ta lihtsalt põgenes kohtuotsuse täitmise eest, sest kohtutäituril ju välisriikides võimu ei ole," arvas Aimer Kolk.

"Kes ikkagi ei taha maksta, see ei maksa ja ei juhtu temaga mitte midagi, sest kohtutäituril on ka ainult võimalik sisse nõuda elatist olemasoleva vara arvelt. Aga meil on ju sage see, et kui tekib kohustus, siis tekib kiirkorras vaesumine ja polegi inimeselt midagi võtta," selgitas elatisrahade väljamõistmisest mitmeid artikleid kirjutanud vandeadvokaat Ene Ahas.

Ta möönab, et Aimer Kolk on sattunud keerulisse olukorda. Ta on korduvalt kulutanud kohtuuksi, palunud abi nii justiitsministeeriumist, riigikogu õiguskomisjonist kui ka õiguskantslerilt, kuid tulemust - ehk talle mitmeid kordi välja nõutud raha oma laste kasvatamiseks - pole ta näinud juba kuus aastat.

Vandeadvokaat: riik peaks maksmisest hoiduja vastutusele võtma

"Elatiste mittemaksmine on tegelikult väga suur probleem. Kui aasta tagasi õiguskantsler tõi välja, et meil on 45 000 last, kes elavad vaesuses ja 18 000 last, kes on vaesusriskis, siis tegelikult tänase päeva seisuga on need numbrid suurenenud. Lahendus on ikkagi see, kui riik reaalselt võtaks ette ja tauniks nende vanemate käitumist, kes ei täida oma ülalpidamiskohustust. Nad võetaks vastutusele. Nad mõistetaks süüdi," rääkis vandeadvokaat Ene Ahas.

Tema hinnangul ei ole elatise nõue vanemate omavaheline asi. "Kui juba tekib vajadus elatise nõude esitamiseks, siis see tähendab, et üks vanem on rikkunud lapse põhiõigust, õigust eakohasele arengule, kaitsele, vanemlikule hoolitsusele. See ongi koht, kus riik peaks vastutusele võtma," rääkis Ahas.

Aimer Kolgi sõnul on tema teinud seaduse järgi kõik, mis tema õvimuses. "Seetõttu ma leiangi, et minul on ju kohtuotsused Eesti vabariigi nimel, siin peaks riik sekkuma jõuliselt," märkis ta.

Elatise väljanõudmine on Eestis pealtnäha lihtne ja loogiline. Erinevad veebiküljed jagavad selleks lahkelt õpetusi ning riik on taganud, et taotlemine oleks ühe vanemata jäänud perele tasuta. Küll aga tuleb sein kiirelt ette juhul, kui lahuselav osapool lihtsalt keeldub maksenõuet täitmast või veel hullem - ta on kolinud välismaale.

Sellisel juhul peab elatise väljanõudja varuma kannatust ja olema valmis veel virnade viisi pabereid määrima ja vahel kuni aastaid ootama. Ka justiitsministeerium tunnistab, et Aimer Kolk võib välismaalt võla kättesaamiseks päris pikalt oodata.

"Kogu see protseduur sõltub riigist, aga aastaga tuleb ikka arvestada. Tema puhul on päris mitmeid otsuseid alates 2007. aastast kuni 2012. aastani siin Eesti kohtutes tehtud. Rootsi saatsime taotluse nende kolme otsuse suhtes 2012. aasta veebruaris ja Rootsi kohus tunnustas need otsused 2012. aasta oktoobris. See on üsna tavaline menetluskäik ja aeg," selgitas rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja.

Kivitar: maksin võimete piires, nägemata oma lapsi

Aimer Kolgil ja tema eksabikaasal Moonika Kivitaril on kolm ühist last: 13- ja 16-aastased pojad ning 18-aastane tütar, kes sel kevadel lõpetab keskkooli. Kui vanemad lahutasid, lepiti 2007. aasta märtsis kokku, et ema maksab lastele igakuist elatist, mis oli tol hetkel 1000 krooni lapse kohta. Kuni 2009. aasta jaanuarini tegigi tollal Soome kolinud naine Kolgi kontole aeg-ajalt ülekandeid, kuid viimased neli aastat on ta rahakraanid täiesti kinni keeranud.

"Eestis ei olnud mul võimalik selliseid summasid kanda ja Soomes ei olnud mul mingisugust kontakti. Ma ei teadnud, läheb see raha kohale, mul polnud õrna aimugi. Ma maksin nii palju, et ise ka ellu jääda. Ma maksin pangalaenu, ma pidin ise elama ja natuke sain ka kanda, aga ilma lapsi nägemata, ilma, et saaksin nendega rääkida," selgitas Kivitar.

"See vahe, kus ma kolisin Soomest Rootsi, oli vaikus, siis ei olnud mul sissetulekut, ma pidin alustama otsast. Soomes läks ka nii, et tuli majanduskriis. Tööd jäi vähemaks ja vähemaks. Siin on sada asja koos," lisas ta.

Teravaid kriitikanooli saadavad teineteise suunas mõlemad lapsevanemad. Kui Kolk heidab Kivitarile ette elatisraha mittemaksmist, siis naine maalib oma eksmehest sootuks vägivaldse pildi. Telefonivestluses mitmel puhul nutmapuhkemise äärel olev naine ütles, et nende ühine pere-elu oli kõike muud kui õnnelik ning alates lahutusest olevat Kolk tal keelanud ära ka lastega suhtlemise. See omakorda olevat pidurdanud naise soovi oma eksmehele raha saata.

41aastane Moonika Kivitar elab praegu Stockholmis koos oma uue mehe ja tolle kolme lapsega. Ta on võtnud Rootsi kodakondsuse ning alustas hiljuti tööd Rootsi lasteaialaste eesti keele õpetajana. Lisaks on viimastel kuudel taastunud Kivitari ja tema vanema tütre vaheline suhtlus.

"Kui tütar sai täisealiseks ja ta teadis, et isa ei saa teda takistada, siis hakkas asi muutuma. Nüüd ma suhtlen kõigi kolmega peaaegu iga päev interneti kaudu," ütles Kivitar.

Ta lisas, et ei usu, et Aimer Kolgile kunagi võlgu oleva summa maksab. "Ma ei usu, et ma Kolgiga üldse arvestan edaspidi. Ma pigem usaldan oma tütart ja ajan asju läbi tema," märkis naine.

Kitsaskohtade kõrvaldamine aitaks pikki vaidlusi ennetada

Tagantjärele on kõrvalseisjatel peaaegu võimatu välja selgitada ja mõista, mis aastate eest täpselt juhtus, aga fakt on see, et pärast kaotust kohtus, kadus Moonika Kivitar aastateks ära ja Võrus elav pere pidi hakkama saama ilma ühe vanema majandusliku toetuseta. Ilmselt jääb Aimer Kolgi jaoks unistuseks ka 30 000 euro ekskaasalt korraga kätte saamine.

Küll aga näeb advokaat Ene Ahas Eestis seadustes selget kitsaskohta, mille likvideerimine aitaks tulevikus taolisi pikki elatisvaidlusi ennetada.

"Karistuseadustik näeb küll ette, et on võimalik vastutusele võtta ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise või ebaregulaarse täitmata jätmise eest, kuid seal on selline nõue, et see peab olema kuritahtlik kõrvale hoidmine ja praktikas tekibki probleem, et kuidas ära tõendada, et see kuritahtlik on," selgitas Ahas.
 
"Teine pool on võimalus, mida väga ei teata - tegelikult on õigus nõuda elatisraha tema vanavanematelt ehk last kasvatav vanem saab esitada nõude lahus elava vanema vanemate vastu," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: