Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Jõhvi elanikud seisavad vastu jaamahoone lammutamisele
Jõhvi raudteejaama hoone on üks paljudest tühjaksjäänud jaamahoonetest ning vallavolikogu majanduskomisjon on teinud ettepaneku see lammutada, elanikud pole aga sellega nõus.
Jõhvi ei kuulu nende paikade hulka, kus rongid enam ei käi. Pigem vastupidi. Siit saab sõita Moskvasse ja Peterburi ning tõenäoliselt tiheneb järgmisest aastast alates liiklus ka Tallinna ja Narva suunal. 1950. aastal valminud jaamahoone seisab aga tühjalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Sellel hoonel on kindlasti arhitektuurne väärtus. Ta on valminud 1950. aastal ja on neoklassitsistlikus stiilis. Ta on Jaama tänava lahutamatu osa ja pole teada, milline mürafoon tekib, kui see hoone maha võtta," rääkis Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar märkis, et hoone ei ole muinsuskaitse all, aga on arhitektuurimälestisena üles tähendatud. "Mitmed mu head tuttavad arhitektid on seda meelt, et see hoone säilitada. Volikogu komisjon on võtnud seisukoha, et kuna talle ei osata mingit sisu anda, siis pigem võiks ta lammutada. Võib-olla on hea võimalus üleskutse teha, et kellele see pakuks huvi, tulla ja kaeda. Miks ei võiks seal olla raudteelaste klubi või restoran," pakkus Võhmar välja.
Jõhvi elanike meelest on jaamahoone üks linna sümboleid.
"See on oluline maja, ilma milleta linn muutub. Ma ei arva, et halvemaks, aga teistsuguseks. Jõhvi areneb ja muutub üha kenamaks, aga kõigi uute objektide kõrval peab säilitama ka ajalugu," leiab jõhvilane Aleksandr Tultšinski.
Ajalooline Jõhvi hävis sõja ajal, kui Saksa sõdurite köögis töötanud sõjavangid selle põlema panid. Paari tunniga põles maha ligi paarsada maja. Sestap ongi viiekümnendate aastate majad Jõhvis vaata et vanalinn.
"Sellel hoonel on kindlasti arhitektuurne väärtus. Ta on valminud 1950. aastal ja on neoklassitsistlikus stiilis. Ta on Jaama tänava lahutamatu osa ja pole teada, milline mürafoon tekib, kui see hoone maha võtta," rääkis Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits.
Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar märkis, et hoone ei ole muinsuskaitse all, aga on arhitektuurimälestisena üles tähendatud. "Mitmed mu head tuttavad arhitektid on seda meelt, et see hoone säilitada. Volikogu komisjon on võtnud seisukoha, et kuna talle ei osata mingit sisu anda, siis pigem võiks ta lammutada. Võib-olla on hea võimalus üleskutse teha, et kellele see pakuks huvi, tulla ja kaeda. Miks ei võiks seal olla raudteelaste klubi või restoran," pakkus Võhmar välja.
Jõhvi elanike meelest on jaamahoone üks linna sümboleid.
"See on oluline maja, ilma milleta linn muutub. Ma ei arva, et halvemaks, aga teistsuguseks. Jõhvi areneb ja muutub üha kenamaks, aga kõigi uute objektide kõrval peab säilitama ka ajalugu," leiab jõhvilane Aleksandr Tultšinski.
Ajalooline Jõhvi hävis sõja ajal, kui Saksa sõdurite köögis töötanud sõjavangid selle põlema panid. Paari tunniga põles maha ligi paarsada maja. Sestap ongi viiekümnendate aastate majad Jõhvis vaata et vanalinn.
Toimetaja: Karin Koppel