Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Raigo Haabu: Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult Euroopa esikümnes

Keskkriminaalpolitsei juht Raigo Haabu märkis täna inimkaubanduse vastase võitluse konverentsil Tallinnas, et Eesti on inimkaubanduse ohvrite arvult 100 000 elaniku kohta Euroopa esikümnes.
Haabu sõnul mõisteti 2008. aastal Euroopas inimestega kauplemise eest süüdi 1534 kurjategijat ning kaks aastat hiljem oli see arv ligikaudu 200 võrra väiksem. "Eestis vähenes aastatel 2008-2010 inimkaubanduse eest süüdi mõistetud isikute arv 66-lt 47-le, kuid sellegi poolest oleme selle näitajaga Euroopa esikümnes," nentis Haabu.
KKP juhi kinnitusel on Eesti viimastel aastatel astunud jõulisi samme inimkaubanduse vastase võitluse tõhustamiseks ning muutnud selgemaks inimkaubanduse mõiste.
"Kuni selle ajani olid inimkaubanduse süüteod mitmeti tõlgendatavad ning laiali mitmetes erinevates süüteokoosseisudes ning Eesti oli ainus Euroopa Liidu riik, kus puudus inimkaubanduse kui eraldi kuriteoliigi koosseis," märkis Haabu.
Mullu aprillis jõustus aga karistusseadustikus senise orjastamise paragrahvi asemel uue kuriteokoosseisuna inimkaubandus, mis on väga raske kuriteoliik ja mille puhul on tegemist isikuvabaduse ning väärikuse tõsise rikkumisega.
"Muuhulgas täiendati karistusseadustikku uue paragrahviga, mis käsitleb karistust seoses inimkaubanduse toetamisega. Eraldi on karistatav alaealise suhtes toime pandud inimkaubandus," rääkis Haabu.
Haabu sõnul on inimkaubitsemise viimase aja peamisi trende olnud püüe legaliseerida värbamist ja ohvrite ebaseaduslikku ekspluateerimist, kus kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel.
"Olles ise juriidiliselt pädevad või kasutades juristide abi, ongi kaubitsejatel selle illusiooni loomises edu olnud. Kaubitsejate ja potentsiaalsete ohvrite vahel sõlmitakse pealtnäha ametlikud lepingud ja see mängib kaubitsejatele kätte nende peamise trumbi ehk lepingule alla kirjutanud ohvritel tekivad rahalised kohustused," nentis Haabu.
KKP juhi kinnitusel on teine viimase aja trend kasutada värbamise ajal mittefüüsilisi survemeetodeid ehk selliseid vägivallavorme, nagu emotsionaalne ekspluateerimine, hirmutamine või vaimne vägivald, mida on raske tõendada kohtumenetluses, ehkki niisugune vägivald on sama destruktiivne kui füüsiline.
"Suhtumine, et ohvriks langemise eest vastutab ohver ise, see on tema enda süü ja ta on valinud oma saatuse vabal tahtel, aitab kaubitsejaid, kes kasutavad seda enda kaitseks kohtus ja meediapropagandas," ütles Haabu.
Inimkaubanduse ohvrid ei ole ainult naised ja lapsed
Haabu sõnul on ÜRO ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine ning ohvriteks domineerivalt naised ja lapsed, kuid teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks tööjõuna ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus ja ohvriteks enamasti mehed.
"Kahjuks ei jõua sellised ohvrid reeglina politseisse - ei tajuta ning ei saada aru, et ollakse ohvrid või ei taheta seda endale tunnistada," nentis Haabu.
"Me oleme harjunud mõttemaailmaga, et reeglina on inimkaubanduse ohvriteks naised, keda sunnitakse tegelema prostitutsiooniga, kuid on aeg hakata märkama, et inimkaubandus on palju laiem mõiste ning mitte kõik inimkaubanduse ohvrid ei ole prostituudid," tõdes Haabu.
KKP juht märkis, et arvestades endiste Ida-Euroopa riikide ning vanade Lääne-Euroopa riikide vahelist suurt palgalõhet ning lisades sinna juurde n-ö vana-Euroopa järjest kasvava tööjõu vajaduse seoses elanikkonna vananemisega, on aina rohkem inimkaubanduse kontekstis vaja rääkida tööjõu ebaseaduslikust ekspluateerimisest.
"Kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest, siis on meil ka siin aeg hakata aru saama, et ka ohvrite osas kehtib sooline võrdõiguslikkus. Isegi siis, kui meessoost ohvrid ise ei pöördu politsei poole abi saamiseks. Sellevõrra rohkem tuleb just õiguskaitseasutustel koostöös ohvrit abistavate organisatsioonidega, aga ka riiklike institutsioonidega teha endal rohkem tööd ning tuua sellised juhtumid päevavalgele ning saata süüdlased kohtu alla," kinnitas Haabu.
Inimkaubandus on tõusnud kuritegelikus maailmas hinnanguliselt kolmandaks sissetulekuallikaks, järgnedes narko- ja relvaärile ning küberkuritegevusele. ÜRO hinnangul liigub iga aasta inimkaubanduses ca 32 miljardit USA dollarit ebaseaduslikku ehk nn musta raha.
KKP juhi kinnitusel on Eesti viimastel aastatel astunud jõulisi samme inimkaubanduse vastase võitluse tõhustamiseks ning muutnud selgemaks inimkaubanduse mõiste.
"Kuni selle ajani olid inimkaubanduse süüteod mitmeti tõlgendatavad ning laiali mitmetes erinevates süüteokoosseisudes ning Eesti oli ainus Euroopa Liidu riik, kus puudus inimkaubanduse kui eraldi kuriteoliigi koosseis," märkis Haabu.
Mullu aprillis jõustus aga karistusseadustikus senise orjastamise paragrahvi asemel uue kuriteokoosseisuna inimkaubandus, mis on väga raske kuriteoliik ja mille puhul on tegemist isikuvabaduse ning väärikuse tõsise rikkumisega.
"Muuhulgas täiendati karistusseadustikku uue paragrahviga, mis käsitleb karistust seoses inimkaubanduse toetamisega. Eraldi on karistatav alaealise suhtes toime pandud inimkaubandus," rääkis Haabu.
Haabu sõnul on inimkaubitsemise viimase aja peamisi trende olnud püüe legaliseerida värbamist ja ohvrite ebaseaduslikku ekspluateerimist, kus kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel.
"Olles ise juriidiliselt pädevad või kasutades juristide abi, ongi kaubitsejatel selle illusiooni loomises edu olnud. Kaubitsejate ja potentsiaalsete ohvrite vahel sõlmitakse pealtnäha ametlikud lepingud ja see mängib kaubitsejatele kätte nende peamise trumbi ehk lepingule alla kirjutanud ohvritel tekivad rahalised kohustused," nentis Haabu.
KKP juhi kinnitusel on teine viimase aja trend kasutada värbamise ajal mittefüüsilisi survemeetodeid ehk selliseid vägivallavorme, nagu emotsionaalne ekspluateerimine, hirmutamine või vaimne vägivald, mida on raske tõendada kohtumenetluses, ehkki niisugune vägivald on sama destruktiivne kui füüsiline.
"Suhtumine, et ohvriks langemise eest vastutab ohver ise, see on tema enda süü ja ta on valinud oma saatuse vabal tahtel, aitab kaubitsejaid, kes kasutavad seda enda kaitseks kohtus ja meediapropagandas," ütles Haabu.
Inimkaubanduse ohvrid ei ole ainult naised ja lapsed
Haabu sõnul on ÜRO ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine ning ohvriteks domineerivalt naised ja lapsed, kuid teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks tööjõuna ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus ja ohvriteks enamasti mehed.
"Kahjuks ei jõua sellised ohvrid reeglina politseisse - ei tajuta ning ei saada aru, et ollakse ohvrid või ei taheta seda endale tunnistada," nentis Haabu.
"Me oleme harjunud mõttemaailmaga, et reeglina on inimkaubanduse ohvriteks naised, keda sunnitakse tegelema prostitutsiooniga, kuid on aeg hakata märkama, et inimkaubandus on palju laiem mõiste ning mitte kõik inimkaubanduse ohvrid ei ole prostituudid," tõdes Haabu.
KKP juht märkis, et arvestades endiste Ida-Euroopa riikide ning vanade Lääne-Euroopa riikide vahelist suurt palgalõhet ning lisades sinna juurde n-ö vana-Euroopa järjest kasvava tööjõu vajaduse seoses elanikkonna vananemisega, on aina rohkem inimkaubanduse kontekstis vaja rääkida tööjõu ebaseaduslikust ekspluateerimisest.
"Kui me räägime soolisest võrdõiguslikkusest, siis on meil ka siin aeg hakata aru saama, et ka ohvrite osas kehtib sooline võrdõiguslikkus. Isegi siis, kui meessoost ohvrid ise ei pöördu politsei poole abi saamiseks. Sellevõrra rohkem tuleb just õiguskaitseasutustel koostöös ohvrit abistavate organisatsioonidega, aga ka riiklike institutsioonidega teha endal rohkem tööd ning tuua sellised juhtumid päevavalgele ning saata süüdlased kohtu alla," kinnitas Haabu.
Inimkaubandus on tõusnud kuritegelikus maailmas hinnanguliselt kolmandaks sissetulekuallikaks, järgnedes narko- ja relvaärile ning küberkuritegevusele. ÜRO hinnangul liigub iga aasta inimkaubanduses ca 32 miljardit USA dollarit ebaseaduslikku ehk nn musta raha.
Toimetaja: Marek Kuul