Juristide liidu presidendi Priidu Pärna sõnul on üheks kõige kaalukamaks põhjuseks see, et elektroonilise hääletamine võimalust ei reguleeri MTÜ-de puhul ükski seadus ja kui selline võimalus kehtestada, peaks see olema kirjas erakonna põhikirjas. Sealt seda aga pole ja Reformierakonna staažikas häältelugemiskomisjoni esimees Väino Linde ütles, et e-hääletamise aluseks on juhatuse otsus, vahendasid ERRi raadiouudised.

Pärna sõnul on aga Reformierakonna e-häälte arvestamisel juhtorganite valimisel veel teisigi küsitavusi. Näiteks see, et juhtorganid valitakse üldkoosolekul. Samas üldkoosoleku toimub kindlal päeval kindla algusajaga koosoleku kutses märgitud asukohas.

Kui Reformierakonna puhul oleks tegemist äriühinguga, siis selleks puhuks näeb seadus ette ka elektroonilise hääletusvõimaluse, aga ka siis peaks hääletajad olema registreeritud üldkoosolekul osalejateks ja nende osalemine peaks olema fikseeritud registreerimislehel osaleja digitaalallkirjaga või näiteks pastakaga antud allkirjaga.

Reformierakond on aga äriregistrile esitanud üldkoosoleku protokolli ja registreerimislehe, kus kirjas vaid füüsiliselt üldkoosolekul osalenud isikud. Seega on tekkinud juriidiliselt küsitav olukord, kus hääletajaid on üldkoosolekul rohkem kui osalejaid.

Vabaühenduste liidu juristi Alari Rammot selline registriosakonna praktika hämmastas, sest temale on mitmed vabaühendused kurtnud, kuidas registripidaja pole mõne puuduva allkirja pärast näiteks mõne korteriühistu üldkoosoleku protokolli registreerinud.

"Mittetulundusühingud on hädas registriga suhtlemisel, kuna register on väga karm ja ei võimalda enamasti mingeid loovaid tõlgendusi, kuidas üldkoosolekut kokku kutsuda, läbi viia, kuidas protokolli koostada. Seadus näeb selgelt ette, et iga osaleja peab allkirja andma," rääkis Rammo.