Uuring: puidufirmad toodavad liiga odavat kaupa ({{commentsTotal}})

Postimees/Scanpix
Postimees/Scanpix
80% metsa- ja puidufirmade töötajatest on Põhjamaadega võrreldes hõivatud väga väikese tootlikkusega töökohtadel, märkisid EAS, TTÜ ja Balti uuringute instituut värskes ülevaates.
Metsa-­ ja puiduettevõtted moodustavad väga olulise osa Eesti majandusest. Puidu-­, paberi-­ ja mööblitööstus annavad kokku enam viiendiku töötleva tööstuse toodangust.

Seda on rohkem kui enamikus teistes Läänemere piirkonna riikides.

Samuti on metsa-­ ja puiduklaster üks põhilisi Eesti väliskaubanduse tasakaalustajaid: selle 1,5
miljardi euroni ulatuv eksport moodustas eelmisel aastal 12% Eesti kaupade ekspordist.

Loodud lisandväärtus ulatus üle-eelmisel aastal 4%-ni SKT-st.

"Eesti majanduse jaoks on seetõttu äärmiselt tähtis, et see klaster areneks ja oleks tõeliselt
konkurentsivõimeline," rõhutasid EAS, TTÜ ja Balti uuringute instituut.

Majanduskriis tabas metsa- ja puidufirmasid väga teravalt. Kui eksport üldiselt oli 2009. aastaks vähenenud tipuga võrreldes 15%, siis metsa- ja puidufirmade eksport kukkus 30%.

"Ettevõtted suutsid majanduslangusele siiski hästi vastu seista - just kriisiga seoses nüüdisajastati töökorraldust ja suurendati tööjõu tootlikkust," märkisid autorid.

Sellele vaatamata on aga Eesti metsa-­ ja puiduklastri konkurentsivõime Soome ja Rootsiga võrreldes tunduvalt nõrgem.

Puidutöötlemise ning puittoodete tootmise, paberi-­ ja mööblitööstuse põhivarainvesteeringud töötaja kohta on enamiku Põhjamaade tasemest umbes kaks korda väiksemad.

Mahajäämus Rootsi vastavast sektorist, kuhu on tehtud enim välismaiseid otseinvesteeringud maailmas ja mis on ise kõikjal maailmas aktiivne investor, on koguni neljakordne.

Uuringu autorid märkisid, et Eesti metsa-­ ja puiduklastri tööjõu väiksem tootlikkus tuleneb osaliselt väiksematest investeeringutest ja vähem tõhusast tootmise korraldusest.

Samas viitab mahajäämus nende kinnitusel ka sügavamatele struktuuriprobleemidele ettevõtete arengus.

"Majandusnäitajate üksikasjalikum analüüs näitab, et ligi 80% Eesti metsa-­ ja puiduklastri töötajatest on Põhjamaadega võrreldes hõivatud väga väikse tootlikkusega töökohtadel."

Eesti ettevõtetel oli 2000. aastate alguses nii toorme kui ka tööjõu hinna puhul Põhjamaadega kõrvutades selge kulueelis.

Puidutoorme varumise ja esmase ümbertöötlemisega tegelevad ettevõtted suutsid 2000. aastatel tõsta oma toodete hinna Põhjamaadega võrreldavale tasemele.

Paljude lõpptoodete, nt mööbli, uste ja puitmajade tootjad ei ole aga osanud kasvatada oma konkurentsieeliseid ja tõsta ühikuhinda samas tempos, kui on kallinenud tootmissisendid.

Seetõttu kujunenud olukord, kus väärtusahela alumises otsas on tööjõu tootlikkuse näitajad suhteliselt head, ent ülemises otsas halvem.

Seega, valdkondades, kus omatoodete disain on tähtsam ja rahvusvahelist müügivõrgustikku on üles ehitada keerulisem, on ettevõtete konkurentsipositsioon halvem ja tootlikkus väike.

"Soome ja Rootsi majandusnäitajatele lähenemiseks peab praegune olukord muutuma," rõhutasid uuringu autorid.

Autorite arvates saab konkurentsivõime kasv saab sündida ainult sel viisil, et ekspordi struktuuris ja lisandväärtuses suureneb lõpptoodete osakaal.

Järeltöötlemise arendamisel soovitataksegi keskenduda sellistele turgudele ja kaupadele, kus kvaliteet ja ühikuhind on võimalik viia turuliidritega võrreldavale hinnatasemele kiiremini.

Toimetaja: Oliver Kahu



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: