Enn Kirsman: kas "mitterahuldav" on nüüd positiivne hinne? ({{commentsTotal}})

Enn Kirsman Erakogu
Enn Kirsman Erakogu
Kuidas mõista loogikat, mille kohaselt saab kooli lõpetada ka hindega, mis ei ole rahuldav, küsib lapsevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman, kommenteerides värskelt vastuvõetud kooliseaduse vastuoksusi.
Päris keeruline on arvata, milline on see kõige õigem lävend riigieksami sooritatuks lugemiseks. Eesti Lastevanemate Liit on olnud ja jääb seisukohale, et riigieksamid nende praegusel kujul tapavad õpetajate ja õpilaste loovust ning on oma aja ära elanud. Seepärast peaksime kõige õigemaks nende kaotamist.

Kui seda ei soovita, tuleks vaadata nende läbimist eelkõige õpilase seisukohalt. Leiame, et praegune, sellel aastal viimast korda kehtinud süsteem, kus õpilased said enamiku riigieksamiainetest ise valida ning eksam loeti sooritatuks, kui õpilane kogus vähemalt 20 punkti, on piisavalt õiglane. Ainult emakeele kui ainukese kohustusliku eksami hindamine võinuks olla teistsugune.

Järgmisest aastast rakenduv olukord, kus õpilasel puudub igasugune võimalus riigieksameid valida (juba see iseenesest on absurdne situatsioon), muudab vaatenurka hindamiskriteeriumitele. Pidasime õigeks, et eksam loetakse sooritatuks ja gümnaasium lõpetatuks ka ühe punktiga - see asjaolu vabastaks nii õpilased, aga eriti õpetajad riigieksami painest.

Kui ikkagi õpilase ainus soov on omandada keskharidust tõendav dokument ja tal puudub soov haridusteed mõnes kõrgemas koolis jätkata, siis olukorras, kus ta peab tegema kolm kohustuslikku riigieksamit vaatamata sellele, kas tal on vastavas aines võimeid ja huvi, aidanuks ühepunktine lävend tal kooli lõpetamine meeldivamaks muuta.

Aga nüüd, kus seadusesse on kirjutatud riigieksami "rahuldava tulemuse" 20-punktine kriteerium, ei saa vähemalt mina aru, kas 1-punktise eksamitulemusega loetakse gümnaasium lõpetatuks, sest kõikides teistes õppeainetes ja õppetasemetel üldhariduskoolis loetakse klass või kooliaste lõpetatuks ainult sel juhul, kui õpilane on saanud kõikide õppeainete eest vähemalt "rahuldavad" hinded.

Seni plaanitud 50-punktine lävend olnuks asjakohane vaid juhul, kui õpilasel säiliks võimalus riigieksami valimiseks. Otsustusvõimalus ja tehtu eest vastutus käigu käsikäes.

Toimetaja: Alo Raun



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: