Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Täna saab viimast päeva teha rahvakogus ettepanekuid

{{1359623400000 | amCalendar}}
Autor/allikas: ERR
Täna on viimane päev ettepanekute tegemiseks rahvakogus. Seni on tehtud enam kui 1500 ettepanekut ja kõige rohkem on laekunud ettepanekuid valimiste kohta.
Rahvakogu kodulehelt selgub, et ettepanekute tegijad ei ole rahul praeguse valmiskorraldusega, näib olevat valdav rahulolematus viisiga, kuidas jagatakse mandaate üleriigilise nimekirja põhjal. Ettepanekute tegijad toetavad seisukohta, et need, kes saavad rohkem hääli, pääsevad riigikokku, kuid ülejäänud hääli ei saa erakonnakaaslastele ümber jagada, vahendasid ERRi raadiouudised.

Olulisel määral on tähelepanu pälvinud ka e-valimiste ärakaotamine.

Valimisseaduse muutmise kõrval on populaarsuselt teine valdkond erakondade rahastamine.

Kui tänasega ettepanekute esitamine lõpeb, siis lähevad need edasi ekspertide kätte, kes neile oma hinnangu annavad.

"Ettepanekud lähevad nüüd poliitikauuringute keskuse Praxis töötajate kätte, kes võtavad kõik ettepanekud ükshaaval ette, indekseerivad ära ja indeksite toel liiguvad ettepanekud vastavate arvutiprogrammide abil kaustadesse või puudesse," ütles Koppel ning tõi näiteks, et kui rahvakogus on 15 erinevat inimest teinud ettepaneku, et riigikogu koosseisu peaks vähendama praeguselt 101 inimeselt 51 inimeseni, siis sellest 15 ettepanekust saab kokku üks ettepanek.

Koppel märkis, et ekspertide mõjuhinnang peab olema ühtaegu poliitiliselt neutraalne ning akadeemiliselt vettpidav. Kui võtta näiteks parlamendi koosseisu vähendamise ettepanek, siis selle juurde kirjutavad eksperdid võimalikud head küljed ja riskid.

Rahvakogu internetilehekülge on Koppeli sõnul külastanud enam kui 50 000 inimest ning tema hinnangul ei ole see üldse halb tulemus.

Rahva osalus oli poliitikutele ootamatu

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et rahvakogu on üks näide sellest, kuidas rahvas saab poliitika tegemisele kaasa rääkida ka valimiste vahelisel ajal.

Uudelepp ütles, et inimestele on tähtis valija hääle roll ja ka erakondade rahastamine.

"Valimissüsteem on see koht, kus iga kodanik valijana saab mõjutada, mis saab toimuma järgmisel aastal volikogudes või riigikogudes. See on kindlasti rahva jaoks üks tähtsamaid kohti, kus riigielu küsimustes oma kodanikumandaadiga kaasa rääkida," ütles ta.

Uudelepp arvab, et need poliitikud, kes rahvakogu mõttetuks peavad, pole lihtsalt seda tüüpi osalusega harjunud. Tava soovitab võrrelda rahvakogus ettepanekute ja nende tegijate hulka sellega, kuidas toimub seadusloome.

"Üks tavaline seaduseelnõu tavaliselt ei tõmbagi rohujuure tasandilt inimesi kaasa. Mina arvan, et paljude poliitikute jaoks on see ootamatu, nad ei ole võib olla väga harjunud seda tüüpi osalusega."

Uudelepp lisas, et riigikogu on juba asunud arutama rahvakogus tõstatatud teemasid. Homsest hakatakse ettepanekutest ning poolt- ja vastuargumentidest kokkuvõtteid tegema.

Veebruari teisest poolest hakkavad eksperdid hindama, mida ettepanekute rakendamine kaasa tuua võiks.Seejärel on aruteluseminarid, et läbi töötada võimalikud alternatiivid ja põhilised ideed, mis lähevad 500 inimesele arutelupäevale arutamiseks, mida plaanitakse aprilliks. Seejärel saadetakse sõelale jäänud ettepanekud riigikokku.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim, Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: