Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Mikko Savikko: keskmine soome turist pole joodik, vaid jõukas kõrgharitud naine

Mikko Savikko.
Mikko Savikko. Autor/allikas: The Baltic Guide
Sain oma eelmisele artiklile Soome elanike turismist Eestisse mitmesugust tagasisidet. Tagasiside andjatest oli nii mõnigi minuga samal arvamusel – et selle põhjalik uurimine ja analüüs on vajalik. See on isegi vältimatu.
Soome ja Eesti majandus on nii jõuliselt lõimunud, et kui kahe riigi vaheline piir millegipärast suletaks, tooks see kaasa suuri probleeme mõlemal pool Soome lahte. Turismist rääkides ei tundu paljud eestlased siiski uskuvat, kui suur asi see Eestile on. Turismi- ja teenindussektor ei paista huvitavat ka otsustajaid - tegemist on ju naiste aladega! Soome paistab paljude arvates olevat samuti vältimatu halb.

Eestis jäetakse seega faktide mittetundmise või -tunnistamise tõttu palju võimalusi kasutamata.

Veebruari kolmandal nädalal avaldas Eesti Pank oma turismistatistika ja tervikpilt on koos. Soome statistikaameti kohaselt ööbis Eestis eelmisel aastal peaaegu 1,5 miljonit Soomest pärit turisti. Eesti statistikaameti andmetel ööbis tasulistes (ja seega selles statistikas kajastuvates) ööbimiskohtades 829 000 Soomest pärit inimest ehk protsendi võrra vähem kui tunamullu. Soomest pärit turistide arv kasvas Soome statistikaameti andmetel rohkem kui kümme protsenti, ööbinud turistide arv koguni 31,5 protsenti. Kasv on seletatav ainult sellega, et Soomest pärit inimesed ööbivad järjest rohkem korterites, eelkõige Tallinnas.

See on ka arusaadav. Kui Tallinnas on juba kümneid kordi käidud, on loomulik hakata hotellidele alternatiivi vaatama.

Millised soomlased siis Eestis käivad?

Üldine stereotüüp räägib joodikutest, kes kallavad kõrri nii palju viina ja õlut, et see tõstab Eesti alkoholi tarbimise statistiliselt Euroopa tippu. Või on soomlaste enamik siiski keskea ületanud naised, kes käivad ilusalongides ja ooperiteatris?

Tänavapildi põhjal järeldusi teha pole võimalik. Võtame kas või Helsingi näite. Paljud eestlased on imestanud, kui palju Helsingis mustanahalisi elab. Neid on aga tegelikult kordades vähem kui eestlasi, keda elab Soomes värskeima statistika kohaselt viis korda rohkem kui somaallasi. Eestlased ei hakka tänavapildis silma, nagu ka tavaline soomlane Eestis. Silma torkavad need, kes on ajud sadamasse jätnud.

Soome rikkus ja elanikud on koondunud Lahti linnast lõuna poole: pool kõigist Soome elanikest elab maksimaalselt paaritunnise teekonna kaugusel Helsingist. Rohkem kui miljon soomlast on üle 65-aastased ning suurim vanusegrupp on 45-64-aastased - neid on kokku 1,5 miljonit. Soome elanike seas on naised arvulises ülekaalus ning see ülekaal kasvab vastavalt vanusele.

Erinevate uuringute põhjal võib öelda, et keskmine Eestisse reisiv soomlane on üle 45-aastane kõrgharidusega naine Helsingist või selle ümbrusest ning see suundumus ei paista kuhugi kaduvat. Praegu ostavad need naised lisaks ka koos oma mehega Tallinnast kortereid, sest kuuluvad jõukamasse põlvkonda kui nooremad - alla 35-aastaste jõukus moodustab keskmiselt vähem kui poole üle 45-aastaste jõukusest.

Eesti saab lähitulevikus veel päris palju Euroopa Liidu raha. On aeg kasutada osa sellest rahast uurimaks, mida meie maade vaheline majanduslik seos tegelikult tähendab. Täna moodustub see veel erinevatest allikatest pärit pooltõdedest.

Autor on turismispetsialist ja ajalehe The Baltic Guide peatoimetaja.

Toimetaja: Tõlkis ja Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: