Kalurid süüdistavad Peipsi ärimeest alluvate IRLi sundimises ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Peipsi kalakuningas Paul Kärberg aheldas kalurite kinnitusel alluvad töölepinguga enda külge, sundis hulga töötajaid Isamaa ja Res Publica Liitu astuma ning hääletama Aivar Koka poolt, kes on tänaseks jõudnud riigikokku ja tõukab väidetavalt tagant eelnõusid, mis tugevdaksid Kärbergi võimu Peipsi kalapüügi üle.

Kogu skeem hakkab peale sellest, et kalapüügi reeglid Peipsil on keerulised. Täna töötab järve Eesti poolses osas 350-400 kutselist kalurit. Nimelist püügiõigust omab neist aga ainult tühine vähemus, vaid kümmekond eraisikut ehk FIEt. Sisuliselt kuulub kogu ajalooliste püügilubade portfell ligi 50 firmale. Seega kaluritel, kel isiklikku püügiluba ei ole või kes ise kalafirmade omanike ringi ei kuulu, on täna raha teenimiseks vaid kaks võimalust, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

"Kui meeldib kalurielu kui selline, siis on loomulikult võimalus minna kalurina tööle ühe või teise ettevõtja juurde, kellel on püügiõigus. Teine võimalus on püügiõigus endale osta. Nii et muud võimalust, kui tahta tegeleda kalapüügiga ja püüad müügiks, siis muud võimalust ei ole," selgitas põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Et aga püügiõigust keegi naljalt ei müü ja nende hinnad küünivad tuhandete eurodeni, on Anikijev ja tema sajad ametivennad sundseisus: nad peavad teenima ühe või teise ärimehe all, sest vastasel juhul on nad töötud. Ja just seda sõltuvust kasutab enda kasuks ära Paul Kärberg, kunagine kalurikolhoosi esimees ja praegune IRLi volikogu ning partei Jõgevamaa piirkonna juhatuse liige, kelle firmadele kuulub suurim ports ehk kokku 30% Peipsi püügiõigustest.

Kui seni on vihased kalurid anonüümselt meedias Kärbergit koguni orjapidajaks nimetanud, siis nüüd lõi anonüümseks jääda soovinud Peipsi kalamees Vladimir lauale konkreetsed lepingud, et rahvas näeks, mil moel IRLi Jõgevamaa esipoliitik nurka aetud kalureid kohtleb ja nad fakti ette paneb - kui tahad tööd, siis kirjutad alla ning kui tahad raha, siis pead täitma ette antud plaani.

Vladimir töötas Kärbergi firmas kuus aastat ja mäletab täpselt, kuidas ülemused leiutasid nippe kalurite nöörimiseks. "Saad aru, milline lõks on siia pandud. Ahven pannakse siia meelega sisse, sest see ei ole reaalne, sa ei saa kala kätte, kuna võrgu silm on ju suur, sa ei püüa kinni," tõi ta näite. "Kui sulle antakse 500 kilogrammi eesmärgiks, aga sa püüad 400, siis sellest 400st sa saad 50 protsenti. Meil oli üks poiss, kes hakkas lätlastelt, kes sikutiga püüavad, ahvenat kokku ostma /.../, et etteantud plaan oleks 100% täis. Inspektsioon lendas peale, näita oma mõrdasid ja kõik," lisas ta.

Samuti Kärbergi firmas töötanud Vladislav Anikijevi sõnul püüdsid kalurid Kärbergiga ka lepingute sisust rääkida, kuid mingit kasu sellest ei olnud.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu, kes tutvus Anikijevi töölepinguga, tõdes, et see on selgelt ühele poole kaldu. "See on lepig, mis on selgelt kallutatud ühe poole kasuks ja teise poole kahjuks ehk tellija kasuks. See on selgelt tellija kasuks sõlmitud leping," selgitas ta.

Kui "Pealtnägija palus" tööinspektsioonil kalurite lepingut hinnata, oli nende peajuristi otsus karm - 21. sajandi Eestis uskumatu ja kiviaegne töösuhtevorm, mida ei tohiks mingil juhul allkirjastada need ligi sada kalurit, kes täna Kärbergi firmade all töötavad.

Miidla-Vanatalu nõustus, et lepingut sisuliselt hinnates, võib öelda, et töötajad on justkui orjad. "Siin on väga palju tingimusi, mida tuleb täita, enne kui töövõtja tasu oma nii-öelda tehtud töö ja täidetud tellimuse eest saab. Kõige markantsem on see, et püüa kala, tee seda igapäevaselt, kala annad meile ära, endale ei tohi midagi jätta ja seejuures, kui sa rikud lepingut kasvõi mingilgi moel, näiteks jätad teatamata selle, kus sa parasjagu viibid või kuhu sa täpselt püügile lähed, siis meile jääb õigus määrata sulle trahv, mis võib olla täpselt nii suur, kui on see tasu, mida me sulle pidime maksma," kirjeldas Miidla-Vanatalu.

Kärberg kahtlustab kalamehi laimukampaanias

Paul Kärberg, kes enda väitel põhimõtteliselt teleintervjuusid ei anna, saatis "Pealtnägijale" oma vastused kirjalikult. Neis andis ta selgelt ja korduvalt rõhutades mõista, et töövõtulepingu allkirjastamine on igale kalurile vabatahtlik ja kui neile miskit ei meeldi, siis võivad nad lahkuda ja tööd otsida mõnes teises firmas. Ehkki moraalselt ja eetiliselt võib Kärbergi lepinguid pidada ahistavateks ja diskrimineerivateks, on juriidiliselt kõik korrektne.

"Midagi teha ei ole, kui keegi paneb sellele lepingule allkirja, siis ta oma allkirjaga kinnitab nõusolekut justnimelt nende tingimustega," tõdes Miidla-Vanatalu.

Vladimir ütles, et nõustus lepinguga, kuna töötada on igal juhul kuskil vaja ja teisteski ettevõtetes pole parem.

Ja nagu selgub - nii lihtne Kärbergi juurest lahkuda polegi. Kalurite väitel aheldab ärimees töötajad enda külge veel teisegi kavala nipiga - ta jääb neile justkui meelega võlgu ning saamata jäänud raha oodates on mehed jälle ummikus - kui lähed ära, siis võlasummat enam üldse ei näe.

Vladislav Anikijevil on olemas ka dokument umbes 2000 euro suuruse summa kohta, mille Kärberg on jätnud juba neli või viis aastat maksmata. Vladimirile oli Kärberg esialgu võlgu aga 35 00 krooni, millest jäi järgi 12 000. Vladimiri sõnul on Kärberg praegustele töötajatel veel rohkem võlgu, kuna need, kes tööle jäid, ei tee ülemuse vastu midagi. "Ta oli kuni pool miljonit krooni võlgu. Palkadega on seal üldse bardakk," sõnas Vladimir.

Vladimiri sõnul ei pöördutud tööandja vastu kohtusse, kuna eeldati, et kaotus tuleb töötajatele. Vladislav Anikijev aga soovib koos teiste töötajatega Kärbergi vastu kaebuse esitada, kuid praegused töötajad kardavad vallandamist.

Kärbergi vastus süüdistustele on lühike ja konkreetne - kõik kalurid saavad töö eest raha õigel ajal, tema kellelegi võlgu ei ole ja ükski kalamees ei ole probleemidega tema poole pöördunud. Ärimees kahtlustab, et tegu on pahatahtlike kaluritega, keda kasutatakse ära tema vastases laimukampaanias ja kes on huvitatud ebaseadusliku kalaäri õitsengust Peipsi järvel.

Kalureid tõmmatakse IRLiga liituma ja Aivar Koka poolt hääletama

Ei ole juba ammu mingi saladus, et 2004. aastal IRLiga liitunud Peipsi kalakuningas Paul Kärberg on oma poliitivankri ette lühikese rihma otsas jooksma pannud ka sundseisus kalurid. Vladislav Anikijev kinnitas esimese julge kalurina avalikult, et teda hakati esmakordselt poliitiliselt töötlema juba 2011. aasta märtsis, enne viimaseid riigikogu valimisi. Anikijevi sõnul pidi ta hääletama Avar Koka poolt.

Alles 2011. aasta alguses IRLi astunud Jõgeva endine maavanem Aivar Kokk oli valimistel tõeline tegija. Ajalehe Vooremaa suurakstionär kogus Tartu- ja Jõgevamaal 3382 häält, mis oli veidi vähem kui partei staarveduritel Jaak Aaviksool ja Ene Ergmal, kuid oluliselt rohkem kui sellistel legendidel nagu Tõnis Palts, Andres Herkel ja Erki Nool. Mõistagi oleks alusetu süüdistada Jõgevamaa populaarseimat poliitikut häältega sahkerdamises, ent isegi ühe lihtsa kaluri - Vladislav Anikijevi üles rivistamine ja poliitiline survestamine, tekitab küsimusi.

"Autoga tuldi firmast järele, võeti peale ja sõitsime hääletama," meenutas Anikijev, kelle väitel tegi talle poliitilist ajupesu ja viis käekõrval valima Paul Kärbergi nn parem käsi ja asjaajaja Irina. Anikijevi sõnul oleks võinud hääletamisest keeldumine kurvalt lõppeda, kuigi konkreetselt ei öelnud Kärberg midagi.

Kärbergi kahtlased mõjutusvõtted on varemgi avalikkuse tähelepanu all olnud. Juba mitmetel kohalikel valimistel on ärimehe lähedased ja alluvad väidetavalt osalenud sohis, kus oma võimu kindlustamiseks Peipsi kallastel on sinna fiktiivselt elama kolitud sadu uusi hääletajaid. Veel aasta tagasi oli ärimees isiklikult kohtu all aga süüdistatuna konkreetselt valijate mõjutamises 2009. aasta valimiste ajal. Nii nagu ta varasemgi kriminaalsüüdistus maksupettuses, kukkus seegi kohtus lõpuks kokku ning seaduse ees on Kärberg õige mees.

Kalamees Vladimiri kinnitusel taheti teda ka erakonda astuma keelitada, kuid mehel on hall pass. Ka mitmed teised kalurid on Kärbergi survemeetodeid kinnitanud. Vladislav Anikijevi suutis Kärberg parteisse tõmmata, kuigi nüüdseks on Anikijev sellest välja astunud.

"See nägi välja nii, et tema parem käsi Irina ütles, et on vaja astuda parteisse. Kui ma küsisin, miks, siis ta vastas, et peab ja kõik poisid astuvad - lühidalt, et on vaja astuda ja kõik. Ma sain aru, et kui ma poleks astunud, siis oleks välja läinud. Et kõik astusid, siis ka mina astusin. Sõitsime siis tema juurde, mulle anti paber, andsin allkirja, mingi leping oli seal," meenutas Anikijev. 

Anikijev liitus IRLiga mullu 9. jaanuaril, vaid 19 päeva enne partei Tallinnas toimunud suurkogu, kus oli muuseas kaalul Mart Laarile mantlipärija leidmine. Eesti Ekspressi põhjalik uurimustöö on välja toonud, et Jõgevamaa piirkond saatis uut juhtkonda valima seninägematu delegatsiooni - 131 liiget, kellest 84 olid erakonnas olnud maksimaalselt vaid poolteist kuud. Teiste seas oli suurkogule oodatud ka Vladislav Anikijev.

Anikijevi sõnul ta ei suurkogule ei läinud, kuna väitis, et tal on vaja järvele minna. Teised uued erakonnaliikmed sõidutati Tallinnasse aga kahe autobussiga.

Peipsi kalaäri asjatundjate abiga avastas "Pealtnägija" suurkogul osalenute nimekirjast koos Kärbergi endaga kokku 46 tema lähedast, firmade töötajat ja alluvat. Tõenäoliselt osalt just tänu nende häältele valiti suurkogul partei tippjuhtkonda ehk 24liikmelisse eestseisusesse Aivar Kokk. Kärbergi taskupoliitikuks peetav riigikogu liige sai kokku 337 häält ja edestas jälle Tõnis Paltsi ja Erki Noolt.

Tähelepanuväärne on, et sarnaselt Anikijevile on mitmed suurkogu eel parteisse astunud Kärbergi firmade töötajad sealt tänaseks juba lahkunud. Anikijev kinnitas, et lahkus parteist, kuna ei tahtnud sellega juba alguses liituda.

Kärbergi väited on aga vastupidised - IRLi astumine on vabatahtlik, kedagi ei ole sunnitud parteiga liituma ega kellegi poolt hääletama. Tema teada kuulub IRLi vaid mõni üksik kalur ja needki läksid Tallinna suurkogule omal algatusel, kuna "nendel oli huvi käia suurel üritusel, vaadata kontserti ja isiklikult näha Mart Laari".

Et poliittandem Kokk ja Kärberg keeldus telekaamera ees jõulist sundparteistamist ümber lükkamast, pidi kastanid tulest välja tooma IRLi peasekretär Tiit Riisalo.

"See pole kindlasti hea uudis ja ei rõõmusta mind. Eestis peaksid erakondadesse kuuluma inimesed, kes tahavad seda teha ja lähtuvalt oma maailmavaatest," märkis Riisalo.

IRLi juhtkond on Aivar Koka korra juba vaibale kutsunud, pärast Eesti Ekspressi mullust paljastust, et vahetult enne suurkogu registreeriti just Koka soovitusega parteisse ports kurjategijaid. Toona rõhutas riigikogu liige, et kriminaalid sattusid parteisse juhuslikult, sest sooviavaldusi laekus nii rohkelt, et neid kõiki ei jõutud läbi töötada. Seega on Koka ja Kärbergi retoorika järgi kogu lugu üks suur juhuste kokkulangevus.

"Mulle pole need inimesed teada, kellest jutt käib. Kindlasti ma vestlen nendega. Eks neid vestlusi võivad inimesed tõlgendada väga erinevalt. Anglo-ameerika kultuurides käiakse teatud perioodil inimeste ukse taga viis korda päevas ja öeldakse, kelle poolt tuleb hääletada ja keegi ei pane seda pahaks ja keegi ei kahtle, et Inglismaal või Ameerika Ühendriikides on demokratlik poliitiline süsteem. Kui sinna juurde öeldakse, et aga muidu juhtb see või teine, mis puudutab inimese isiklikku elu, siis see on äärmiselt taunitav," rääkis Riisalo.

Selle, mis kasu võiks kalakuningas Kärberg saada sellest, et ta käskis oma kaluritele parteisse astuda ja Koka poolt hääletada, tõid päevavalgele Maaleht, kelle andmeil huvitab Kärbergit vaid üks asi - et parlamendi maaelukomisjoni aseesimees Kokk aitaks läbi suruda individuaalkvootide kehtestamist Peipsi järvel. Keerulist süsteemi lühidalt lahti seletades tähendab see, et täna püüavad kalurid järvel kala võidu, kuniks kõigile ühine kvoot täis saab. Uus kord tagaks aga Kärbergile järve suurima isikliku püügikvoodi, mis teeks temast hetkega kogu Peipsi valitseja.

Riigikogu liige Aivar Kokk teatas "Pealtnägijale", et ta ei ole teadlik sellest, et Paul Kärberg oleks kedagi sundinud tema poolt hääletama või IRLi astuma. "Minu selge seisukoht on , et kedagi ei tohi ähvarduste abil sundida erakonda astuma. Mul on raske kommenteerida väiteid, et Paul Kärberg on sundinud kedagi IRLi astuma või minu poolt hääletama, sest ma ei ole sellisest tegevusest teadlik. Ma ei oma informatsiooni, mis laadi suhted või vaidlused on Kärbergil käimas oma endiste töötajatega," kommenteeris Kokk ning soovitas kõigil, kellel on pretensioone, pöörduda kohtusse või õiguskaitseorganite poole.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: