Reaalkooli erapõhikooli asutajatelt oodatakse selgust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Janar Holm ja Ahto Orav.
Janar Holm ja Ahto Orav. Autor/allikas: ERR
Eraüldhariduskoolide ühenduse juhatuse esimehe Ahto Orava sõnul tekitab Tallinna reaalkooli juurde plaanitav tasuline erapõhikool häguse piiri munitsipaalkooli ja erakooli vahel.
Plaanitavasse erapõhikooli on laekunud üle 130 avalduse. Kool hakkaks tegutsema reaalkoolile antud ruumides ehk endises kesklinna politseijaoskonna majas ning väidetavalt hakatakse erapõhikoolis kasutama ka Tallinna reaalkoolis töötavaid õpetajaid.

"Terevisiooni" küsimusele, kas reaalkooli juurde tekkiv kool loob pretsedendi, vastas Ahto Orav, et sellisel kujul kindlasti.

"Aga erakoole on viimastel aastatel ikka tehtud ja erakoolide õpilaste arv kokku on viimasel aastal kasvanud pea 10%. Selles mõttes ei ole see kasv midagi erilist, aga erakooli loomise meetodid, alused ja lähtemõte on küll pisut muutumas," lausus ta.

Orav märkis, et erakooli tekkimine ei ole iseenesest probleem, sest mida rohkem tugevaid erakoole tekib, seda terviklikum pilt on. Aga konkreetselt viimaste näidete puhul on probleem pigem selles, et tegutsemine pole piisavalt läbipaistev olnud.

Orava sõnul tekivad küsimused, kes on uute koolide loomise taga. "Ja kui kirjeldatakse, et see töötab n-ö sümbioosis munitsipaalkooliga, siis jääb arusaamatuks, kelle kool see siis on ning kes seal taga on, kuidas see toimub ja mida teised erakoolid teevad, et võib-olla peaks ka samamoodi tegema," tõi ta välja.

Küsimusele, kas see, mida me praegu näeme, on põhimõtteliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse rahadega erakoolide tekitamine ehk siis tasulise hariduse poole libisemine, vastas Orav, et sellele on raske vastata, sest pole teada, mis protsessid seal taga toimuvad.

"Aga välja paistab natukene niimoodi. Võtmekoht on siin avaliku kooli pidaja käes, et mida kohalik omavalitsus arvab," märkis ta.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sellega ei nõustu, sest tema sõnul on erakooli asutamine, loomine ja pidamine on grupi eraettevõtjate lõbu.

"Kohalikul omavalitsusel ei ole siin küll midagi ette heita või midagi teha ühe või teise erakooli asutamise puhul, sest eraettevõtlus on vaba," rääkis Pajula.

Haridusministeeriumi kantsler Janar Holm ütles, et kooli koolitusloa taotlus on praegu menetlemisel ning luba veel antud ei ole. See, et õpilased on juba esimesse klassi registreeritud, on tema sõnul üks anomaalia selles protsessis.

"Aga hetkel ministeerium seda menetleb. Sel nädalal lähevad mu kolleegid kooli asutajatega tutvuma, et aru saada, millega tegemist on," lausus kantsler.

"Meid teeb päris murelikuks see, et piir munitsipaalkooli ja erakooli vahel on üsna segane. Kui vaatame kasvõi selle kooli kodulehekülge, siis selle uue kooli koduleht on www.reaalkool.ee, mis tekitab hoopis teistlaadseid assotsiatsioone," märkis Holm.

Ka Orav oli saates päri sellega, et kui erakooli ja munitsipaalkooli vahel piir läheb väga häguseks, siis tekib küsimus, et kuidas koolivõrk areneb.

"Kontsentratsioon jääb samaks, õpilaste koorekihtide suunamine mingisugustesse punktidesse jääb samaks ja tegelikkuses olukord ei muutu rohkem, kui ainult see, et ühes koolis lapsevanemad maksavad ja teises koolis ei maksa," ütles Orav.

Holmi sõnul vastutab koolipidaja koolikohustuse täitmise jaoks võimaluste loomise eest omavalitsuses.

"Ehk peab olema piisavalt ja piisava kvaliteediga koole ja kindlasti ei saa kuidagi toetada seda, et ühel või teisel viisil peetakse normaalseks, et osadele õpilastel, kellel on raha munitsipaalkooli kõrvale asutatavas koolis õppida," sõnas ta.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: