Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tööinspektsioon: ka lapsevanem peab lapse töötamisel vastutust tundma
Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul ei peaks ainult alaealine noor tööle minnes tööandjaga suhtlema, vaid ka lapsevanem peaks tundma oma vastutust ja vaatama üle, kuhu tema laps tööle läheb ja mida ta tegema hakkab.
Tänasel lastekaitsepäeval alustab tööinspektsioon alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis kestab läbi suve. Üle-eestilise sihtkontrolli eesmärk on uurida alla 18-aastaste töötajate töötingimuste vastavust seaduse nõuetele ja siis teavitada tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.
Miidla-Vanatalu ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et tulenevalt seadusest tohib juba 7-aastane laps tööle asuda. "Loomulikult, 7-12-aastane võib teha väga-väga kergeid töid kunsti, kultuuri, reklaami ja spordi valdkonnas ehk ta võib osaleda näiteks etenduses näitlejana, reklaamis modellina - kõik sellised lihtsad, lühiajalised väga kerged tööd on lubatud ka nendele päris pisikestele," rääkis ta, lisades, et 7-12-aastane laps tohib päevas teha kolm tundi tööd ja sellele peab järgnema 21 tundi järjestikust puhkeaega.
Alates 13. eluaastast lisandub töid, mida laps tegema võib hakata, kuid need on endiselt väga kerged ja lihtsad tööd, mis ei ohusta noort inimest. Näiteks võib selles vanuses juba teha käsitööd ja seda müümas käia, natukene rohida. Tööd tohib alates 13. eluaastast teha kuni 4 tundi päevas ning sellele peab järgnema 20 tundi vaba aega.
Miidla-Vanatalu tunnistas saates, et kui tööinspektorid leiavad kontrollide käigus töötamas alaealisi lapsi ja tahetakse rakendada sanktsiooni, näiteks palutakse laps töölt eemaldada, kuna töö ei ole talle sobiv või ta on olnud tööl liiga pikalt, siis on tihti ka lapsevanematelt tulnud märkusi ja kriitikat. Tema sõnul aga tegutseb tööinspektsioon selle nimel, et säiliks lapse tervis, et ta oleks võimeline tööd tegema ka täiskasvanueas.
Alaealise tööle minemine algab Miidla-Vanatalu sõnul lapsevanema nõusolekust ja tahtest, kuid olema peab ka tööinspektsiooni nõusolek. Jurist soovitab, et kui pere on nõus lapse sooviga tööle minna, tuleks kindlasti kõigepealt lugeda läbi kaks määrust, mis on leitavad ka tööinspektsiooni veebilehel.
"Üks neist räägib kergetest töödest, mis on alaealisele lubatud ja teine määrus räägib keelatud töödest, ehk nimetab ära kõk need ohutegurid, millega laps töökeskkonnas mingil juhul kokku puutuda ei tohi. Tegelikult ei tohiks ta ka kodus oma pere heaks midagi tehes nende ohuteguritega kokku puutuda, need reeglid ei kehti ainult rahalises töötegemises, vaid ka vabatahtlikul tööl," rääkis Miidla-Vanatalu.
Kui töökoht on juba valitud, siis tuleks küsida tööandja käest, kas ta on riskianalüüsi teinud, ohutegurid määratlenud ja üle vaadanud ning mida ta teeb, et neid vältida. "Suhelda tuleb. Ka lapsevanema suhtlus tööandjaga on tähtis, et mitte ainult laps või noor ei suhtleks, vaid ka lapsevanem ise tunneks oma vasututust ja kui ta oma lapse kuhugi tööle lubab, siis ta ka ise vaatab üle, kuhu tema laps tööle läheb ja mida ta seal konkreetselt tegema hakkab," selgitas jurist.
Miidla-Vanatalu sõnul ei ole õnneks noortega seotud tööõnnetuste hulk väga suur. "Tööõnnetuseks kvalifitseeruvate tööõnnetuste arv ei ole väga suur. Eelmisel aastal oli seitse õnnetust, varasemal aastal viis. Üldreeglina on tegemist kergete õnnetustega."
Alaealine müüs alkoholi
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel.
Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16-aastase neiu.
"Alaealine müüs muuhulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust," ütles Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200 euro suuruse rahatrahviga. Peale tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16-aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Eelmisel suvel viis tööinspektsioon läbi samalaadse alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, külastades 35 ettevõtet. Alaealiste töötingimused ei vastanud kehtivatele seadustele 16 tööandja juures.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja - enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt valitsuse kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Miidla-Vanatalu ütles ETV hommikusaates "Terevisioon", et tulenevalt seadusest tohib juba 7-aastane laps tööle asuda. "Loomulikult, 7-12-aastane võib teha väga-väga kergeid töid kunsti, kultuuri, reklaami ja spordi valdkonnas ehk ta võib osaleda näiteks etenduses näitlejana, reklaamis modellina - kõik sellised lihtsad, lühiajalised väga kerged tööd on lubatud ka nendele päris pisikestele," rääkis ta, lisades, et 7-12-aastane laps tohib päevas teha kolm tundi tööd ja sellele peab järgnema 21 tundi järjestikust puhkeaega.
Alates 13. eluaastast lisandub töid, mida laps tegema võib hakata, kuid need on endiselt väga kerged ja lihtsad tööd, mis ei ohusta noort inimest. Näiteks võib selles vanuses juba teha käsitööd ja seda müümas käia, natukene rohida. Tööd tohib alates 13. eluaastast teha kuni 4 tundi päevas ning sellele peab järgnema 20 tundi vaba aega.
Miidla-Vanatalu tunnistas saates, et kui tööinspektorid leiavad kontrollide käigus töötamas alaealisi lapsi ja tahetakse rakendada sanktsiooni, näiteks palutakse laps töölt eemaldada, kuna töö ei ole talle sobiv või ta on olnud tööl liiga pikalt, siis on tihti ka lapsevanematelt tulnud märkusi ja kriitikat. Tema sõnul aga tegutseb tööinspektsioon selle nimel, et säiliks lapse tervis, et ta oleks võimeline tööd tegema ka täiskasvanueas.
Alaealise tööle minemine algab Miidla-Vanatalu sõnul lapsevanema nõusolekust ja tahtest, kuid olema peab ka tööinspektsiooni nõusolek. Jurist soovitab, et kui pere on nõus lapse sooviga tööle minna, tuleks kindlasti kõigepealt lugeda läbi kaks määrust, mis on leitavad ka tööinspektsiooni veebilehel.
"Üks neist räägib kergetest töödest, mis on alaealisele lubatud ja teine määrus räägib keelatud töödest, ehk nimetab ära kõk need ohutegurid, millega laps töökeskkonnas mingil juhul kokku puutuda ei tohi. Tegelikult ei tohiks ta ka kodus oma pere heaks midagi tehes nende ohuteguritega kokku puutuda, need reeglid ei kehti ainult rahalises töötegemises, vaid ka vabatahtlikul tööl," rääkis Miidla-Vanatalu.
Kui töökoht on juba valitud, siis tuleks küsida tööandja käest, kas ta on riskianalüüsi teinud, ohutegurid määratlenud ja üle vaadanud ning mida ta teeb, et neid vältida. "Suhelda tuleb. Ka lapsevanema suhtlus tööandjaga on tähtis, et mitte ainult laps või noor ei suhtleks, vaid ka lapsevanem ise tunneks oma vasututust ja kui ta oma lapse kuhugi tööle lubab, siis ta ka ise vaatab üle, kuhu tema laps tööle läheb ja mida ta seal konkreetselt tegema hakkab," selgitas jurist.
Miidla-Vanatalu sõnul ei ole õnneks noortega seotud tööõnnetuste hulk väga suur. "Tööõnnetuseks kvalifitseeruvate tööõnnetuste arv ei ole väga suur. Eelmisel aastal oli seitse õnnetust, varasemal aastal viis. Üldreeglina on tegemist kergete õnnetustega."
Alaealine müüs alkoholi
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel.
Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16-aastase neiu.
"Alaealine müüs muuhulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust," ütles Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200 euro suuruse rahatrahviga. Peale tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16-aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Eelmisel suvel viis tööinspektsioon läbi samalaadse alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, külastades 35 ettevõtet. Alaealiste töötingimused ei vastanud kehtivatele seadustele 16 tööandja juures.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja - enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt valitsuse kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Toimetaja: Kadri Masing, Merili Nael