Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
TTÜ teadlased töötavad välja intelligentset trafot
Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) arendab noorte teadlaste rühm välja intelligentset transformaatorit, mis võimaldab tõsta või madaldada vahelduvpinget.
Energia transpordiks kasutatakse kõrgepinget, kuna see on kõige efektiivsem. Kõrgepinge abil tuuakse energia tarbijani ja siis see madaldatakse. Just siinkohal tuleb mängu trafo, kus toimubki pinge tõstmine või madaldamine. Intelligentne trafo aga võimaldab teha ka palju muid asju, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Näiteks juhtida energiat kahes suunas, mitte ainult tarbijate suunas, vaid ka võrku tagasi saata. Siis smart metering ehk tark mõõtmine tähendab, et üle distantsi ehk üle interneti saab voolusid ja pingeid ja energiat mõõta - igausugused kaitse algorütmid välgu sisselöögi korral, alapingete korral," kirjeldas TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi vanemteadur Indrek Roasto.
Tarbija jaoks oleks kõige suuremaks muudatuseks see, et ta saab suvalisel hetkel energiat tagasi võrku saata. Näiteks, kui kellelgi seisab garaažis täislaetud akuga elektriauto, mis mõneks ajaks seisma jääb, on võimalik selle aku energia võrku tagasi müüa. Sellisel kujul on uudse trafoga võimalik ka säästa. Samas on juba praegu kasutusel olevate trafode kasutegur 97% ehk energia ülejääki peaaegu ei ole. Indrek Roasto nendib, et intelligentse trafoga saab samaväärse kasutegurini küündimine olema suur väljakutse.
"Mõningal määral seda kasutegurit kompenseerivad need lisafunktsioonid, millest ma enne rääkisin ja mida sellisel tavatrafol ei eksisteeri üldse, aga mis on tulevikuvõrgu koha pealt, nende nn tarkvõrkude seisukoha pealt, väga olulised," selgitas Roasto.
Eestis arendab intelligentset trafot ainult TTÜ töögrupp, mujal maailmas aga tegeletakse sellega palju. TTÜ töögruppi kuulub kolm kuni neli noort teadlast, neile on abiks rahvusvaheline konsortsium, kellega koostöös arendamine käib ja teadustöö tulemuste avaldamine ühispublikatsioonidena.
"Näiteks juhtida energiat kahes suunas, mitte ainult tarbijate suunas, vaid ka võrku tagasi saata. Siis smart metering ehk tark mõõtmine tähendab, et üle distantsi ehk üle interneti saab voolusid ja pingeid ja energiat mõõta - igausugused kaitse algorütmid välgu sisselöögi korral, alapingete korral," kirjeldas TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi vanemteadur Indrek Roasto.
Tarbija jaoks oleks kõige suuremaks muudatuseks see, et ta saab suvalisel hetkel energiat tagasi võrku saata. Näiteks, kui kellelgi seisab garaažis täislaetud akuga elektriauto, mis mõneks ajaks seisma jääb, on võimalik selle aku energia võrku tagasi müüa. Sellisel kujul on uudse trafoga võimalik ka säästa. Samas on juba praegu kasutusel olevate trafode kasutegur 97% ehk energia ülejääki peaaegu ei ole. Indrek Roasto nendib, et intelligentse trafoga saab samaväärse kasutegurini küündimine olema suur väljakutse.
"Mõningal määral seda kasutegurit kompenseerivad need lisafunktsioonid, millest ma enne rääkisin ja mida sellisel tavatrafol ei eksisteeri üldse, aga mis on tulevikuvõrgu koha pealt, nende nn tarkvõrkude seisukoha pealt, väga olulised," selgitas Roasto.
Eestis arendab intelligentset trafot ainult TTÜ töögrupp, mujal maailmas aga tegeletakse sellega palju. TTÜ töögruppi kuulub kolm kuni neli noort teadlast, neile on abiks rahvusvaheline konsortsium, kellega koostöös arendamine käib ja teadustöö tulemuste avaldamine ühispublikatsioonidena.
Toimetaja: Merili Nael