Keskerakondlane Kalev Kallo ütles pärast Sesteri ettekannet riigikogu saalis, et ESM-i heaks kiitmisel on riik nõus juba sel aastal tegema kaks sissemakset kogusummas 60 miljonit eurot, ent kui jutt on õpetajate palkadest, siis sama summat ei leita.

"Kas on siis selline seisukoht, et oma riigi majandust me mingil juhul ei aita, aga Euroopasse anname kas või viimase ära?" küsis Kallo.

Sester vastas, et need ei ole võrreldavad summad ja võrreldavad suurused selles kontekstis, et panna neid võrdlusesse, kas me osaleme ESM-is või tõstame kellegi palka.

"Ühel pool on tegemist kuludega, teisel puhul on tegemist investeerimistehingutega," ütles ta.

"Kui me teeme näiteks palgatõuse, siis see tähendab meie jaoks automaatselt kulu, mis on iga-aastaselt meile kulu. Kui me teeme sissemakse aktsiakapitali, siis on tegemist investeerimistehinguga, see ei ole meie jaoks kulu, see on ühekordne, ühelt poolt aktiva ja teiselt passiva," selgitas Sester.

"Vabariigi valitsus püüab täna tegelda mõlema probleemiga, ma nimetan mõlemat probleemiks. Selge on see, et kogu abivajavate riikide suurus, mis iganes see täna on, see on ju tegelikult Euroopa jaoks probleem. Milleks ESM luuakse? Luuaksegi selleks, et luua finantsstabiilsus. Me ei tea kunagi, mis hetkel võib ESM-i minna vaja meil endil," lisas Sester.