Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Hiiumaal kaevati välja 15-tonnine Nõukogude armee kahuritoru

Hiiumaal kaevati välja umbes 15 tonni kaaluv Nõukogude armee kahuritoru, mis on tänavune suurim militaarleid Eestis. Leiu teeb eriliseks see, et nii terviklikul kujul suurtükipatarei kahuri osa pole tõenäoliselt enam kuskil maailmas säilinud.
Hiiumaa kaitseliitlastele ja militaarmuuseumi eestvedajatele oli Lehtma sadama juurest kahuritoru väljasikutamine aasta olulisim sündmus. Mehed rahmeldasid labidate, kraana ja raskeveokiga kolm tundi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sündmust vaatama sattunud Soome õpilased ja nende õpetaja olid vaimustuses, et said ajaloolise eseme väljakaevamist näha. "Muuseumieksponaadid ei ole lihtsalt seal olevad asjad, vaid keegi on need välja kaevanud või leidnud. Õpilased elavad praegu selles hetkes," rääkis Pohjous-Haagani gümnaasiumi ajalooõpetaja Saku Väliahde.
Vana kahuritoru võib olla tavaline rauatükk, aga mitte sõjaajaloo huvilistele. "Eriline on ta juba sellepärast, et neid 180-milliseid ei ole ju säilinud mitte kuskil praktiliselt. See on ainulaadne. See on absoluutselt ainulaadne. Selliseid ei tohiks mitte kuskil mujal olla," ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
Hiiumaa militaarmuuseumi juht Ain Tähiste sõnul pärineb toru aegadest, mil Nõukogude väed enne Teise maailmasõja algust baaside lepingu käigus rajasid Hiiumaale võimsad suurtükipatareid.
Samasuguse suurtüki väiksemaid fragmente on Hiiumaalt varemgi leitud ja need on militaarmuuseumis. Ilmselt peidab aga maa veel üht samasugust kahuritoru.
"Teine samasugune peab olema siit umbes 200-300 meetrit eemal, mitte rohkem," arvas Selirand.
"Torud vedelesid pärast sõda kuni 1980. aastateni siin Lehtma sadama kai jäänuste peal. Päris paljud inimesed on nii-öelda nende peal istunud, neid vaadanud, uudistanud ja keegi on isegi kala suitsetanud neis," rääkis Ain Tähiste.
"Kui me selle kätte saame, siis me saame selle panna militaarmuuseumis selle toru juurde, mille me 2003 välja võtsime ja siin on olemas ju lukukoda ka veel. Siis saab näidata, milline jurakas see tegelikult oli," rääkis Selirand.
Ligi 15 tonni kaaluv kahuritoru tõsteti veokikasti ja nüüd saab seda vaadata Tahkunas asuvass militaarmuuseumis.
Sündmust vaatama sattunud Soome õpilased ja nende õpetaja olid vaimustuses, et said ajaloolise eseme väljakaevamist näha. "Muuseumieksponaadid ei ole lihtsalt seal olevad asjad, vaid keegi on need välja kaevanud või leidnud. Õpilased elavad praegu selles hetkes," rääkis Pohjous-Haagani gümnaasiumi ajalooõpetaja Saku Väliahde.
Vana kahuritoru võib olla tavaline rauatükk, aga mitte sõjaajaloo huvilistele. "Eriline on ta juba sellepärast, et neid 180-milliseid ei ole ju säilinud mitte kuskil praktiliselt. See on ainulaadne. See on absoluutselt ainulaadne. Selliseid ei tohiks mitte kuskil mujal olla," ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
Hiiumaa militaarmuuseumi juht Ain Tähiste sõnul pärineb toru aegadest, mil Nõukogude väed enne Teise maailmasõja algust baaside lepingu käigus rajasid Hiiumaale võimsad suurtükipatareid.
Samasuguse suurtüki väiksemaid fragmente on Hiiumaalt varemgi leitud ja need on militaarmuuseumis. Ilmselt peidab aga maa veel üht samasugust kahuritoru.
"Teine samasugune peab olema siit umbes 200-300 meetrit eemal, mitte rohkem," arvas Selirand.
"Torud vedelesid pärast sõda kuni 1980. aastateni siin Lehtma sadama kai jäänuste peal. Päris paljud inimesed on nii-öelda nende peal istunud, neid vaadanud, uudistanud ja keegi on isegi kala suitsetanud neis," rääkis Ain Tähiste.
"Kui me selle kätte saame, siis me saame selle panna militaarmuuseumis selle toru juurde, mille me 2003 välja võtsime ja siin on olemas ju lukukoda ka veel. Siis saab näidata, milline jurakas see tegelikult oli," rääkis Selirand.
Ligi 15 tonni kaaluv kahuritoru tõsteti veokikasti ja nüüd saab seda vaadata Tahkunas asuvass militaarmuuseumis.
Toimetaja: Merili Nael