Sotsioloogide liit muretseb sotsiaalteaduste arengu pärast Eestis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

ERR
ERR
Eesti sotsioloogide liit koostab avalikku pöördumist riigikogu, teaduste akadeemia, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti teadusagentuuri poole murega sotsiaalteaduste kestlikkuse ja arengu pärast.
Sotsioloogide missioonikonverentsil leiti, et kõrghariduse ja teaduse rahastamise reformid on seadnud ohtu sotsiaalteaduste arengu Eestis. Pöördumisele saab teha veel ettepanekuid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti sotsioloogide liidu president, Tartu ülikooli professor Marju Lauristin ütles, et sotsiaalteadused on tõusuteel praegu terves Euroopas, kuna majanduskriis on tõstatanud küsimuse rahvusriikide arengust. Lauristin lisas, et kriisiga kerkinud probleemidel pole täna veel ka teoreetilist vastust, kuid nende lahendamiseks on praktiline surve ja siin on tema sõnul just Eesti teadlaste positsioon väga hea.

"Eesti on niisugune katseklaas, kus need samad protsessid ilmnevad väga ruttu. See, mis ühiskonnas toimub, on suhteliselt läbipaistev, seda on võimalik palju kiiremini ja tulemuslikumalt uurida, kui seda alustada kuskil suures riigis, kus kogu see korraldus võtab palju aega," rääkis Lauristin.

Et Eesti teadlased oma head positsiooni realiseerida saaks, on tähtis, et riik sotsiaalteadusi parimal viisil toetaks. Kuidas seda teha, selleks pakuvad sotsioloogid mitu ettepanekut. Näiteks pannakse ette, et sotsiaalteaduslike projektitaotluste puhul  tuleks võtta arvesse mitte niivõrd uurimisteema vastavust arengukavadele, vaid pigem projekti panust ühiskonnas aktuaalsete probleemide uurimisse ja lahendusteede otsimisse. 

Professor Marju Lauristini sõnul vaatavad Eesti probleemid vastu päevalehtede külgedelt - näiteks puuetega inimeste elukorraldus või tervishoiu ümberkorraldused. Küsimus on ka teaduse rahastamise proportsioonides, mis on paigas 1990ndate aastate algusest, kui sotsiaalteadused reaalteadustest erinevalt alles vabamalt arenema hakata said.

"Ma loodan, et hakkavad aru saama nii inseneriteadlased, täppisteadlased, loodusteadlased sellest, mida akadeemik Varblane rõhutas, et mis tahes väga tipse reaalteadusliku idee ellu rakendamine toimub ühiskonnas ja inimeste poolt ja kui me neid kahte poolt kokku ei pane, siis me ühiskonnas efekti ei saavuta," rõhutas Lauristin.

Eesti teadusagentuuri juht Andres Koppel ütles, et riigil tuleb teadust rahastada nii, et oleks tagatud kvaliteetne teadmisbaas, mille abil järgmist põlvkonda õpetada.

"Teine funktsioon, mis teadussel on, on ka lahendada oma riigi ees seisvaid konkreetsemaid ülesandeid. Selle kohaga on meil senini raske. Selles mõttes, et kes maksab, kes on tellija ja kes võtab töö vastu, see küsimus on meil praegu natuke halvasti veel lahendatud," nentis Koppel.

Valitsusele tehakse ettepanek luua koos teaduste akadeemia ja avalik-õiguslike ülikoolidega Eesti ühiskonna majanduse ja kultuuri uuringute riiklik programm järgmiseks seitsmeks aastaks. Eeskujuks pakutakse Suurbritanniat, mida iseloomustab dialoog riigi juhtimise ja teadlaste vahel.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: