Suurbritannia eestlased koguvad väliseesti ajaloopärandit ({{commentsTotal}})

Londonis toimus kahepäevane arhiivikoolitus, mille eesmärk oli õpetada minevikuhuvilisi saareriigi eestlasi, kuidas oma ajaloomaterjale rahvuskaaslastelt kokku koguda.
Üritus oli esimeseks sammuks väliseesti ajaloopärandi süstemaatilisel kogumisel Suurbritannias, vahendas "Aktuaalne kaamera".

1939. aastal sündinud Maimu Goundar tõi entusiastliku asjahuvilisena koolitusele kaasa terve hunniku väärtuslikke kadunud kasuisa pagulasdokumente, mille vastu Eestist kohale sõitnud spetsialistid huvi tundsid.

"Trükitud on siia "Temporary Travel Document", et kui ei ole passi olemas, siis Leo Rannit sai sellega reisida. Aga ma ei usu, et ta väga palju reisis, aga see oli võib-olla selle jaoks, et ta saaks Saksamaalt emigreeruda Austraaliasse, mida ta ka tegi," ütles Maimu Goundar.

Kahjuks ei mõista kõik väliseestlased, et vanadel isiklikel dokumentidel võib olla suur väärtus, ning tihti leiavad sarnased paberid lõpu hoopis kaminas või prügikastis.

Nende koolituste eesmärk ongi rääkida väliseesti kogukondades, kui oluline on oma ajalugu jäädvustada, mida selleks teha, millised dokumendid on olulised, millised raamatud, filmid, helilindid vajaksid säilitamist, ja milleks ja kuidas seda teha," rääkis Baltic Heritage Networki president Piret Noorhani.

Varem on Baltic Heritage Network viinud sarnaseid õpitubasid läbi Stockholmis, Peterburis, Torontos, New Yorgis, Hamburgis ja Karjalas. Arhiivikoolituse saareriiki toomisele aitasid kaasa ka rahvuskaaslaste programm ja Londoni Eesti Selts.

"Praegu me rajamegi arhiivitoimkonda. Ja neid musti auke on siin tegelikult väga palju, sest tegelikult süstemaatiliselt veel Inglismaal arhiveerinud ja ajalugu kogunud sellisel moel (pole veel keegi)," ütles Londoni Eesti Seltsi ajalootoimkonna eestvedaja Kalle Kadakas.

Päris oma arhiivi pole plaanis Londonisse rajada.

"Londoni eestlastele on mõttekas mitte päris luua oma arhiiv, sest siin ei ole häid ruumilisi ja säilituslikke tingimusi, aga nad peaksid aktiivselt koguma neid materjale kogukonna käest, neid eelnevalt sorteerima ja pisut korrastama, ja siis leidma neile pikaajalised säilituskohad tõenäoliselt Eestis," rääkis Piret Noorhani.

Lisaks soovitas Noorhani tulevikus arhiivitoimkonnal levitada oma saavutusi internetis.

Toimetaja: Heikki Aasaru



uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: