Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
"Pealtnägija" paljastas Viljandi massikakluse tagamaid
Mullu oktoobris toimus Viljandis massikaklus, mille käigus joobnud kamp andis peksa viiele politseinikule ja mitmele kõrvalseisjale. Varem mitu korda karistatud peksjad olid seni saanud peaaegu alati karistuseks ühiskondlikku kasulikku tööd, millest suurt osa nad ei ole ära teinud. Politseinikud ise on leebes karistuspoliitikas pettunud.
Eelmise aasta 23. oktoobril toimus Viljandis Paala teel asuvas autopesulas omaniku Kristjan Pika 30. aastaseks saamise sünnipäevapidu. Kohal oli paarkümmend külalist ja tarbiti palju alkoholi. Südaööl hakkas aga politsei saama telefonikõnesid häiritud naabritelt, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
Esimesena, kuue minutiga jõudis sündmuskohale patrull 86 ehk komissar Viktor Tjuška ja konstaabel Hegert Heil. Hetk hiljem teine ekipaaž - ülemkonstaabel Anne Semjonova koos paarimehe Valdur Villemsoniga.
"Sinna jõudes oli väljas juba paar tuttavat poissi, kes omavahel juba kaklesid," märkis Viktor Tjuška. "Üks neist ähvardas üle tänava naabrite auto põlema panna ja nad maha lüüa," lisas Hegert Heil.
Ähvardaja oli peoperemees Kristjan Pikk. Peale sünnipäevalapse olid dramaatiliste sündmuste põhitegelased 25aastane Steven Lohk ja 31aastane Algis Velling. Kõik kolm on politseile tuttavad juba praktiliselt lapsest saati - Kristjan Pikk varem neli korda kriminaalkorras karistatud, Steven Lohk viis ja Algis Velling koguni 12 korda, rääkimata suurest hulgast väärtegudest.
Heil rääkis, et selgitas pidulistele et muusika tuleb vaiksemaks panna, kuna see häirib inimeste rahu. Politseiniku sõnu ei kuulatud, vaid nimetati teda tattnokaks. Selle peale sekkus Heili paarimees Viktor Tjuška, kes püüdis uuesti inimestega rääkida ja neid pidu lõpetama õhutada. Veidi hiljem aga rünnati Tjuškat rusikatega.
"See rünnak tuli mulle selja tagant ja siis korraga kõik politseiametnikud võtsid kumminuiad välja," ütles Tjuška. "Ja sealt see hakkaski minema. Viktor võttis nuia välja, siis võtsime kõik teised välja /.../ ja siis see käiski nii kähku," meenutas Anne Semjonova.
Tjuška kirjeldas saates, et keegi hoidis teda kinni ning tekkis tunne, nagu keegi hüppas talle selga.
Anne Semjonovalt haarati aga selja tagant kõrist kinni ning tõmmati 5-6 meetrit eemale. Semjonova sõnul ei ole teda varem niimoodi selja tagant rünnatud. "Ma mäletan, et Anne juures oli kaks meest. Üks neist vist tiris teda, siis ma läksin talle appi, aga samal ajal sain ise ka kuklasse löögi," meenutas Hegert Heil.
Heil kirjeldas, et nad olid alguses neljakesi piduliste kamba vastu, kuid kogu koostöö võimalus kadus kohe ära. Semjonova sõnul oli igal patrullpolitseinikul 2-3 inimest ümber ja ründajatel oli ka suur kambavaim sees.
"See hetk, kui ma nägin, et Viktorilt nui käest ära võeti, see hetk on mul hästi meeles, siis ma võtsin esimese asjana kohe teenistusrelva, laadisin ära, aga selle mõtte ma matsin kohe maha, sest seal oli liiga palju inimesi," rääkis Heil.
"Meil on küll erivahendeid, aga gaasi ma endale seal mäsus ju näkku ei lase ja relva kasutama ei hakka, kuna seal on teisi tsiviilisikuid pluss veel enda inimesed ka ju," lisas Semjonova. Heil lisas, et ründajad oleks saanud politseinikel kõik asjad vöölt maha võtta, kuna neid oli rohkem ja politseinikke hoiti kinni.
"Selles sündmuses oli tegelikult hea, et oleks veel keegi relva kätte saanud, no seal oleks inimesed surma oleks saanud ju," sõnas Tjuška.
"Siis, kui mind lahti lasti, siis põhimõtteliselt oli juba see mäsu nagu läbi. Selle ajaga sai juba vist Hegert vastu kukalt, siis sai Valdur vastu hambaid ja see oligi kõik noh," meenutas Semjonova.
Kõik eelkirjeldatu toimus vaid nelja minuti jooksul. Semjonova kutsus lahti pääsedes raadioga abi. Samas ei olnud tal kedagi eriti appi kutsuda, ainult välijuht Jüri Eek - Semjonova sõnul olid kõik terve Viljandi maakonna peale olemasolnud patrullid juba sündmuskohal. "See oli väga hea juhus, vahepeal on ka üks patrull terve Viljandi maakonna peale olnud. Läks niigi hästi," tõdes Semjonova.
Samal ajal tuli politseisse aga järjekordne hädakõne naabermaja šokis inimestelt, kelle hoovi oli kaklus juba jõudnud ning kes ei mõistnud, miks politsei märatsejatele midagi ei tee. Kuna kaklus jõudis naabrite hoovi, otsustasid maja mehed sekkuda, kuid ka nemad said kurjategijatelt oma osa. Ka ründajad ise olid omavahel kaklema läinud.
Mõni hetk hiljem saabus ka politsei oodatud ja ainus täiendus - välijuht Jüri Eek. "Ma mäletan, ma olin seal õunapuu all, kellegagi ma seal tegelesin, siis kui Jüri tuli, ma nägin, ta jooksis, läks kohe kellegi kaklust lahutama ja siis neil tuli järgmine vend, lõi ta pikali ja siis kui ta pikali oli, sai ta vist kaks korda jalaga näkku," meenutas Hegert Heil toimunut.
Naabrid lukustasid end lõpuks majja ning politsei taganes autode juurde, kuid osa ründajaid olid ikka veel verejanulised, korjates maast aialippe, et ikkagi politseinikele peksa anda. Samas aialipid kasutusse ei jõudnud.
Madin oli kestnud umbes pool tundi, kui politsei otsustas taganeda. Kõik mundrikandjad olid vähem või rohkem vigastatud: üks muljutud kael, üks murtud nina, sinine silm ja murtud hammas, lõhkine nägu ning hulk kergemaid kriime. Nii Semjonova kui ka Tjuška sõnul ei ole neil politseinikuna töötamise ajal varem midagi niisugust juhtunud.
Samal ööl kutsuti kodust tööle kõik Viljandi politseinikud, lisaks kiirreageerijad Tartust ja rusikakangelased nabiti hommikuks linna pealt kinni. Rünnak oli siiski nii tavatu, et esimest korda tegi Lõuna prefekt Tarmo Kohv järgmisel päeval alluvate moraali tõstmiseks videopöördumise.
Varasemaid karistusi kurjategijad ei täitnud
Seitse kuud hiljem, tänavu juunis, mõistis Viljandi kohtunik Kalev Kuningas kuus kaklejat kokkuleppemenetluses süüdi. Kolm varem karistamata meest said aasta tingimisi, sealhulgas Raul Širokov, kes naispolitseinikku kägistas. Kolm peategelast pälvisid aga reaalsed karistused: Steven Lohk üks aasta ja seitse kuud, mida suurendati varasema tingimisi karistuse arvel kahe aastani, Algis Velling üks aasta ja kaheksa kuud ning Kristjan Pikk kaheksa kuud.
Kristjan Pikk on esimesena vangist väljas. Tema sõnul on politsei ja seejärel meedia neist süüdlased joonistanud. Pika väitel ründas hoopis politsei pidulisi. "Nii kui see politseinik autost välja tuli, nii tõmbas mulle teleskoopnuiaga mööda pead, mille järel ma muidugi kukkusin ja siis peksis jalgadega. Muidugi seda ma nüüd ei mäleta, et ta jalgadega oleks peksnud, aga seda väideti mulle," rääkis Pikk. Ta väidab, et ei mäleta pärast esimest lööki midagi.
Politseinike ja mitme tunnistaja sõnul Pikk valetab ning vähemasti osaliselt kummutab tema jutu videopilt.
Pika sõnul läks ta kokkuleppemenetluse peale ehk tunnistas enda süüd, kuna politseiga ei saa vaielda, sest prokurörid, uurijad, kohtunikud on politseinikega üks punt.
Vastuhakk politseile oli küll jõhker ja pretsedenditu, kuid kõigis seda käsitlenud lugudes jäi varju selle taust. Tõeline üllatus ilmneb, kui vaadata peategelaste kriminaalset ajalugu - nad on aastaid silma paistnud purjuspäi juhtimise ja vargustega, aga eeskätt just kakluste ning politseile vastu hakkamisega. Tänaseks viis korda karistatud Kristjan Pikk tungis näiteks 2005. aasta jaanilaupäeval koos kaaslasega kallale meesterahvale ja kui see kukkus tagus teda jalgadega pähe ning rindkeresse. Karistus sai ta kaks kuud tingimisi.
Tänaseks kuus korda karistatud Steven Lohk armastab samuti maaslamajaid taguda, aga on ka politseiga korduvalt kakelnud. Karistuseks on ta saanud sadu tunde üldkasulikku tööd ehk ÜKT-d. Aga tõeline rekordimees on juba 13. korda kohtu all olnud Algis Velling, kes lõi näiteks 2006. aasta jõulude ajal puhkenud tülis maas lamavat ohvrit kurikaga pähe ning sai selle eest viis kuud tingimisi. Peale tavainimeste on ka tema korduvalt rünnanud nii turvamehi kui politseid. Aga siiamaani sai ta enamasti oma sigaduste karistuseks ainult ÜKT-d.
"Ma ei tea, miks need sellised karistused tehakse," märkis Viktor Tjuška. "See ei ole normaalne, et sellised jõmikad tulevad, tümitavad ja nii ongi noh. Mingi tagajärg peab saabuma neileh, et ikkagi politseiametnikule kätt tõstma - see inimene normaalne ei ole ju," lisas Anne Semjonova.
Tartu Maakohtu esindaja, kohtunik Ene Muts ütleb, et kohtusaalis hoitakse emotsioonid ja juriidika lahus ning antud juhul on käinud kõik rangelt seaduse tähe järgi. Seadus sedastab, et vabaduse võtmine on viimane variant ning enne seda tuleb kaaluda kõiki muid karistuse võimalusi. Samal seisukohal on juhtivprokurör Kaire Hänilene.
"Tegelikult on ju ka üldkasulik töö karistus. Sellel ajal, kui nad üldkasulikku tööd teevad, kehtivad nende jaoks täiendavad reeglid ja täiendavad kohustused, mida tavainimese puhul ju ei ole. Aga kui nad jätavad selle üldkasuliku töö tegemata, siis sellisel juhul peaks kohus nad saatma ikkagi kinnipidamiskohta karistust kandma," sõnas Hänilene.
Viktor Tjuška ei usu, et ründajad oma ÜKT-d täis teinud ning ilmselt ei tee ka.
"Me tahame inimesi hoida siiski ühiskonnas, mitte neid isoleerida ühiskonnast. Karistusena tuleb seda teatud juhtudel teha ja antud juhul Kalev Kuningas oma 7. juuni, käesoleva aasta otsusega ongi seda kohaldanud: enam, nüüd on piir täis, nüüd on mõõt täis ja nüüd tuleb karistada vangistusega," selgitas Ene Muts.
"Praegusel juhul me näemegi situatsiooni, kus tingimisi karistus ei ole töötanud, üldkasulik töö ei ole töötanud ja seetõttu nüüd saadetaksegi inimene reaalselt vanglasse. Need, kellele antud juhul kohus pidas võimalikuks katseaega või määrata katseaja, siis need olid inimesed, keda varem ei olnud karistatud ehk nendele anti võimalus, sest nad veel väärisid seda võimalust, aga need, kellel oli karistusregister juba piisavalt pikk, siis nendele uut võimalust enam ei antud ja nad pidid minema reaalselt vanglasse," selgitas ka Hänilene.
Nii kohtunik kui prokurör rääkisid, et valitud karistusmeetodi eesmärk on rikkuja ümber kasvatada. Samas üks selle loo antikangelastest, kaheksa kuud maailma läbi trellide vaadanud Kristjan Pikk ei kahetse midagi. "Mis seal kahetseda on? Ma pean ennast kuidagi kaitsma ka ju. See ongi sama hea, et politsei tuleb ja peksab mind, aga mina ei või midagi teha, ma ei või ennast kaitsta. Ma pean ennast ka kaitsma kuidagi ju, politsei eest ka," rääkis Pikk.
"Kui siin tavainimesele annad tappa või midagi, lööd teda, saad tingimisi või midagi, aga kui politseiniku lööd, siis ma ei tea. Kes see politseinik on siis, mingi teistmoodi inimene või? Ta on samasugune tavaline inimene ju. See on tema töö," lisas Pikk.
Viljandi ei ole tegelikult üksikjuhtum, vaid sellega haagib ka nädala algul ajalehes Postimees avalikustatud uuring, mille järgi enamik politseinikke neelab enda vastased rünnakud lihtsalt alla, sest ei usu, et kaebamisest ja karistustest tegelikult mingit kasu on. Teisalt, kui me tahame n-ö pätile rohkem malka, siis selleks tuleb muuta seadusi ning kogu karistuspoliitikat.
Esimesena, kuue minutiga jõudis sündmuskohale patrull 86 ehk komissar Viktor Tjuška ja konstaabel Hegert Heil. Hetk hiljem teine ekipaaž - ülemkonstaabel Anne Semjonova koos paarimehe Valdur Villemsoniga.
"Sinna jõudes oli väljas juba paar tuttavat poissi, kes omavahel juba kaklesid," märkis Viktor Tjuška. "Üks neist ähvardas üle tänava naabrite auto põlema panna ja nad maha lüüa," lisas Hegert Heil.
Ähvardaja oli peoperemees Kristjan Pikk. Peale sünnipäevalapse olid dramaatiliste sündmuste põhitegelased 25aastane Steven Lohk ja 31aastane Algis Velling. Kõik kolm on politseile tuttavad juba praktiliselt lapsest saati - Kristjan Pikk varem neli korda kriminaalkorras karistatud, Steven Lohk viis ja Algis Velling koguni 12 korda, rääkimata suurest hulgast väärtegudest.
Heil rääkis, et selgitas pidulistele et muusika tuleb vaiksemaks panna, kuna see häirib inimeste rahu. Politseiniku sõnu ei kuulatud, vaid nimetati teda tattnokaks. Selle peale sekkus Heili paarimees Viktor Tjuška, kes püüdis uuesti inimestega rääkida ja neid pidu lõpetama õhutada. Veidi hiljem aga rünnati Tjuškat rusikatega.
"See rünnak tuli mulle selja tagant ja siis korraga kõik politseiametnikud võtsid kumminuiad välja," ütles Tjuška. "Ja sealt see hakkaski minema. Viktor võttis nuia välja, siis võtsime kõik teised välja /.../ ja siis see käiski nii kähku," meenutas Anne Semjonova.
Tjuška kirjeldas saates, et keegi hoidis teda kinni ning tekkis tunne, nagu keegi hüppas talle selga.
Anne Semjonovalt haarati aga selja tagant kõrist kinni ning tõmmati 5-6 meetrit eemale. Semjonova sõnul ei ole teda varem niimoodi selja tagant rünnatud. "Ma mäletan, et Anne juures oli kaks meest. Üks neist vist tiris teda, siis ma läksin talle appi, aga samal ajal sain ise ka kuklasse löögi," meenutas Hegert Heil.
Heil kirjeldas, et nad olid alguses neljakesi piduliste kamba vastu, kuid kogu koostöö võimalus kadus kohe ära. Semjonova sõnul oli igal patrullpolitseinikul 2-3 inimest ümber ja ründajatel oli ka suur kambavaim sees.
"See hetk, kui ma nägin, et Viktorilt nui käest ära võeti, see hetk on mul hästi meeles, siis ma võtsin esimese asjana kohe teenistusrelva, laadisin ära, aga selle mõtte ma matsin kohe maha, sest seal oli liiga palju inimesi," rääkis Heil.
"Meil on küll erivahendeid, aga gaasi ma endale seal mäsus ju näkku ei lase ja relva kasutama ei hakka, kuna seal on teisi tsiviilisikuid pluss veel enda inimesed ka ju," lisas Semjonova. Heil lisas, et ründajad oleks saanud politseinikel kõik asjad vöölt maha võtta, kuna neid oli rohkem ja politseinikke hoiti kinni.
"Selles sündmuses oli tegelikult hea, et oleks veel keegi relva kätte saanud, no seal oleks inimesed surma oleks saanud ju," sõnas Tjuška.
"Siis, kui mind lahti lasti, siis põhimõtteliselt oli juba see mäsu nagu läbi. Selle ajaga sai juba vist Hegert vastu kukalt, siis sai Valdur vastu hambaid ja see oligi kõik noh," meenutas Semjonova.
Kõik eelkirjeldatu toimus vaid nelja minuti jooksul. Semjonova kutsus lahti pääsedes raadioga abi. Samas ei olnud tal kedagi eriti appi kutsuda, ainult välijuht Jüri Eek - Semjonova sõnul olid kõik terve Viljandi maakonna peale olemasolnud patrullid juba sündmuskohal. "See oli väga hea juhus, vahepeal on ka üks patrull terve Viljandi maakonna peale olnud. Läks niigi hästi," tõdes Semjonova.
Samal ajal tuli politseisse aga järjekordne hädakõne naabermaja šokis inimestelt, kelle hoovi oli kaklus juba jõudnud ning kes ei mõistnud, miks politsei märatsejatele midagi ei tee. Kuna kaklus jõudis naabrite hoovi, otsustasid maja mehed sekkuda, kuid ka nemad said kurjategijatelt oma osa. Ka ründajad ise olid omavahel kaklema läinud.
Mõni hetk hiljem saabus ka politsei oodatud ja ainus täiendus - välijuht Jüri Eek. "Ma mäletan, ma olin seal õunapuu all, kellegagi ma seal tegelesin, siis kui Jüri tuli, ma nägin, ta jooksis, läks kohe kellegi kaklust lahutama ja siis neil tuli järgmine vend, lõi ta pikali ja siis kui ta pikali oli, sai ta vist kaks korda jalaga näkku," meenutas Hegert Heil toimunut.
Naabrid lukustasid end lõpuks majja ning politsei taganes autode juurde, kuid osa ründajaid olid ikka veel verejanulised, korjates maast aialippe, et ikkagi politseinikele peksa anda. Samas aialipid kasutusse ei jõudnud.
Madin oli kestnud umbes pool tundi, kui politsei otsustas taganeda. Kõik mundrikandjad olid vähem või rohkem vigastatud: üks muljutud kael, üks murtud nina, sinine silm ja murtud hammas, lõhkine nägu ning hulk kergemaid kriime. Nii Semjonova kui ka Tjuška sõnul ei ole neil politseinikuna töötamise ajal varem midagi niisugust juhtunud.
Samal ööl kutsuti kodust tööle kõik Viljandi politseinikud, lisaks kiirreageerijad Tartust ja rusikakangelased nabiti hommikuks linna pealt kinni. Rünnak oli siiski nii tavatu, et esimest korda tegi Lõuna prefekt Tarmo Kohv järgmisel päeval alluvate moraali tõstmiseks videopöördumise.
Varasemaid karistusi kurjategijad ei täitnud
Seitse kuud hiljem, tänavu juunis, mõistis Viljandi kohtunik Kalev Kuningas kuus kaklejat kokkuleppemenetluses süüdi. Kolm varem karistamata meest said aasta tingimisi, sealhulgas Raul Širokov, kes naispolitseinikku kägistas. Kolm peategelast pälvisid aga reaalsed karistused: Steven Lohk üks aasta ja seitse kuud, mida suurendati varasema tingimisi karistuse arvel kahe aastani, Algis Velling üks aasta ja kaheksa kuud ning Kristjan Pikk kaheksa kuud.
Kristjan Pikk on esimesena vangist väljas. Tema sõnul on politsei ja seejärel meedia neist süüdlased joonistanud. Pika väitel ründas hoopis politsei pidulisi. "Nii kui see politseinik autost välja tuli, nii tõmbas mulle teleskoopnuiaga mööda pead, mille järel ma muidugi kukkusin ja siis peksis jalgadega. Muidugi seda ma nüüd ei mäleta, et ta jalgadega oleks peksnud, aga seda väideti mulle," rääkis Pikk. Ta väidab, et ei mäleta pärast esimest lööki midagi.
Politseinike ja mitme tunnistaja sõnul Pikk valetab ning vähemasti osaliselt kummutab tema jutu videopilt.
Pika sõnul läks ta kokkuleppemenetluse peale ehk tunnistas enda süüd, kuna politseiga ei saa vaielda, sest prokurörid, uurijad, kohtunikud on politseinikega üks punt.
Vastuhakk politseile oli küll jõhker ja pretsedenditu, kuid kõigis seda käsitlenud lugudes jäi varju selle taust. Tõeline üllatus ilmneb, kui vaadata peategelaste kriminaalset ajalugu - nad on aastaid silma paistnud purjuspäi juhtimise ja vargustega, aga eeskätt just kakluste ning politseile vastu hakkamisega. Tänaseks viis korda karistatud Kristjan Pikk tungis näiteks 2005. aasta jaanilaupäeval koos kaaslasega kallale meesterahvale ja kui see kukkus tagus teda jalgadega pähe ning rindkeresse. Karistus sai ta kaks kuud tingimisi.
Tänaseks kuus korda karistatud Steven Lohk armastab samuti maaslamajaid taguda, aga on ka politseiga korduvalt kakelnud. Karistuseks on ta saanud sadu tunde üldkasulikku tööd ehk ÜKT-d. Aga tõeline rekordimees on juba 13. korda kohtu all olnud Algis Velling, kes lõi näiteks 2006. aasta jõulude ajal puhkenud tülis maas lamavat ohvrit kurikaga pähe ning sai selle eest viis kuud tingimisi. Peale tavainimeste on ka tema korduvalt rünnanud nii turvamehi kui politseid. Aga siiamaani sai ta enamasti oma sigaduste karistuseks ainult ÜKT-d.
"Ma ei tea, miks need sellised karistused tehakse," märkis Viktor Tjuška. "See ei ole normaalne, et sellised jõmikad tulevad, tümitavad ja nii ongi noh. Mingi tagajärg peab saabuma neileh, et ikkagi politseiametnikule kätt tõstma - see inimene normaalne ei ole ju," lisas Anne Semjonova.
Tartu Maakohtu esindaja, kohtunik Ene Muts ütleb, et kohtusaalis hoitakse emotsioonid ja juriidika lahus ning antud juhul on käinud kõik rangelt seaduse tähe järgi. Seadus sedastab, et vabaduse võtmine on viimane variant ning enne seda tuleb kaaluda kõiki muid karistuse võimalusi. Samal seisukohal on juhtivprokurör Kaire Hänilene.
"Tegelikult on ju ka üldkasulik töö karistus. Sellel ajal, kui nad üldkasulikku tööd teevad, kehtivad nende jaoks täiendavad reeglid ja täiendavad kohustused, mida tavainimese puhul ju ei ole. Aga kui nad jätavad selle üldkasuliku töö tegemata, siis sellisel juhul peaks kohus nad saatma ikkagi kinnipidamiskohta karistust kandma," sõnas Hänilene.
Viktor Tjuška ei usu, et ründajad oma ÜKT-d täis teinud ning ilmselt ei tee ka.
"Me tahame inimesi hoida siiski ühiskonnas, mitte neid isoleerida ühiskonnast. Karistusena tuleb seda teatud juhtudel teha ja antud juhul Kalev Kuningas oma 7. juuni, käesoleva aasta otsusega ongi seda kohaldanud: enam, nüüd on piir täis, nüüd on mõõt täis ja nüüd tuleb karistada vangistusega," selgitas Ene Muts.
"Praegusel juhul me näemegi situatsiooni, kus tingimisi karistus ei ole töötanud, üldkasulik töö ei ole töötanud ja seetõttu nüüd saadetaksegi inimene reaalselt vanglasse. Need, kellele antud juhul kohus pidas võimalikuks katseaega või määrata katseaja, siis need olid inimesed, keda varem ei olnud karistatud ehk nendele anti võimalus, sest nad veel väärisid seda võimalust, aga need, kellel oli karistusregister juba piisavalt pikk, siis nendele uut võimalust enam ei antud ja nad pidid minema reaalselt vanglasse," selgitas ka Hänilene.
Nii kohtunik kui prokurör rääkisid, et valitud karistusmeetodi eesmärk on rikkuja ümber kasvatada. Samas üks selle loo antikangelastest, kaheksa kuud maailma läbi trellide vaadanud Kristjan Pikk ei kahetse midagi. "Mis seal kahetseda on? Ma pean ennast kuidagi kaitsma ka ju. See ongi sama hea, et politsei tuleb ja peksab mind, aga mina ei või midagi teha, ma ei või ennast kaitsta. Ma pean ennast ka kaitsma kuidagi ju, politsei eest ka," rääkis Pikk.
"Kui siin tavainimesele annad tappa või midagi, lööd teda, saad tingimisi või midagi, aga kui politseiniku lööd, siis ma ei tea. Kes see politseinik on siis, mingi teistmoodi inimene või? Ta on samasugune tavaline inimene ju. See on tema töö," lisas Pikk.
Viljandi ei ole tegelikult üksikjuhtum, vaid sellega haagib ka nädala algul ajalehes Postimees avalikustatud uuring, mille järgi enamik politseinikke neelab enda vastased rünnakud lihtsalt alla, sest ei usu, et kaebamisest ja karistustest tegelikult mingit kasu on. Teisalt, kui me tahame n-ö pätile rohkem malka, siis selleks tuleb muuta seadusi ning kogu karistuspoliitikat.
Toimetaja: Merili Nael