Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: liigesehaigused mõjuvad majandusele koormavalt

Poliitikauuringute keskuse Praxis andmetel kannatas Eestis kaks aastat tagasi autoimmuunsete liigesepõletike all umbes 7000 tööealist inimest.
Praxise uuringus märgiti, et selle haigustegrupiga kaasneb ühiskonnale märkimisväärne majanduslik koormus ning tõhusa bioloogilise ravi võimaldamise kriteeriumid tuleks üle vaadata, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kaks aastat tagasi oli selliste haiguste hind ühiskonnale Praxise arvutuste kohaselt 27 miljonit eurot. Sellest pool otseste ja pool kaudsete kuludena. Kaks kolmandikku kuludest oli hinnanguliselt seotud töövõimetusega.

Eesti reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson ütles, et reumaatiliste haiguste ravi rahastamine vajab parandamist.

"Kulud haigekassa poolt hetkel bioloogilise ravi rahastamiseks on olnud kuskil 3,1 miljonit eurot. See on 2010. aasta arvutuste kohaselt. Iga aastaga natukene lisatakse sinna eelarvesse ja me leiame, et seda on selgelt vähe."

"Me võime tegelikult öelda, et riik raiskab ligi 4,9 miljonit eurot töövõimetushüvitise jaoks, tal jääb saamata makse 6,3 miljoni euro ulatuses," ütles Jaakson.

Ta lisas, et rahade ümbertõstmise võimalusi on, et säiliks tööealise reumaatilise haige elukvaliteet ja ta püsiks tööturul.

Autoimmuunsete liigesehaiguste ravi on eluaegne

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tiina Veldi ütles, et autoimmuunsete liigesehaiguste ravi on eluaegne ning kõigile neile haigustele on omane see, et hilja algava ravi korral viivad need inimese töövõimetuseni. Seega on liigeshaiguste varajane diagnoosimine väga oluline.

"Oluline printsiip on see, et patsient pääseks võimalikult lühikese ooteajaga varase artriidi kabinetti ja näiteks Ida-Tallinna keskhaiglas on alates 2005. aastast selline kabinet töös."

Tema sõnul töötavad sellised kabinetid ka Tartu ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas ning ka maakondade reumatoloogid võtavad oma vastuvõttudel erakorralisel ajal vastu esmaseid liigeshaigeid.

"Need peaksid olema tõesti need haiged, kellel esmakordselt elus on tekkinud kas vähemalt ühe liigese turse, valu, hommikune liigesjäikus, need peaksid olema sellised alarmi tõstvad sümptomid," selgitas Veldi.

Ta lisas, et murranguline oli 2007. aastal rakendunud haigekassa otsus kompenseerida bioloogiliste ravimite kulud. Reumatoloogid on hinnanud, et bioloogilist ravi saab praegu vaid 15 protsenti selle vajajatest.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: