Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tapio Mäkeläinen: eestlaste ja soomlaste suhe on sügavam kui iial enne
Tuntumate Soome-Eesti sõprusseltside hulka kuuluv Tuglase selts on selle kultuurisekretäri Tapio Mäkeläineni sõnul teinud viimastel aastatel läbi olulise muudatuse – seltsi tegevuses mängib üha suuremat rolli oma kultuuri säilitamise võimaluse pakkumine Soomes elavatele eestlastele ning teisalt nende lõimumise edendamine. Tulevikku ähvardab aga Soome riigi kava kärpida seltsi eelarvet järgmisel aa
Milline on Tuglase seltsi roll 2012. aasta Soomes?
Mina astusin seltsi liikmeks aastal 1983 ja olen sellest ajast peale aktiivselt osalenud seltsi tegevuses. Kindlasti on seltsi roll väga palju muutunud, kuna kontekst, ümbruskond on ka väga palju muutunud. Eesti on iseseisvunud, Euroopa on ühinenud jne. Tegelikult on täiesti loomulik, et selts on ka muutunud.
Praegu mõjutab seltsi tegevust väga palju see, et kümned tuhanded eestlased elavad Soomes. See on viimaste aastate suur muudatus, mis on mõjutanud meie seltsi tegevust mitmel moel. Üks asi on see, et hakkasime paar aastat tagasi õpetama Soome kolinud eestlastele soome keelt, kuna inimesed said aru, et nad vajavad keeleoskust ja selgus, et spetsiaalselt eestlastele korraldatud soome keele kursusi oli väga vähe.
Teine asi on see, et kui me 2010. aasta suvel kolisime koos oma koostööpartneritega uude kohta, siis tekkis meil võimalus pakkuda Eesti seltsidele ja eestlastele ka ruume tegutsemiseks ja selle tegemiseks, mida nad ise tahavad. Meil on eestlaste koor "Siller", siis on erinevad lasterühmad ja erinevad seltsid, mis korraldavad oma koosolekuid ja üritusi.
Nii et suur muudatus seisneb selles, et eestlaste osakaal Soomes on kasvanud väga kiiresti, nagu ka nende aktiivsus. Me proovime siis toetada nende tegevust.
Kas see tähendab, et kui Tuglase selts oli nõukogude ajal rohkem Soome estofiilide ühendus, siis praegu on see roll natuke tagaplaanile jäänud?
Kindlasti oleks vale öelda, et seda rolli ei ole. Meil on peaaegu 3000 liiget üle Soome ja tegelikult 95 protsenti nendest on soomlased. Meil on eestlastest liikmeid, ka juhatuste liikmeid nii suures seltsis kui piirkondlikes seltsides. Eestlased on küll aktiivsed, aga liikmeskonnast siiski põhiosa moodustavad soomlased.
See, mida me oleme aastakümneid teinud, jätkub, aga sellele lisaks on tekkinud eestlased, nende oma tegevused ja meie koostöö nendega.
Eestis on selge probleem Soome kultuuri ja keelega: kui nõukogude ajal olid soome keel ja kultuur n-ö aken Euroopasse, siis kohe, kui avanesid kõik teised aknad, muutus soome keele ja kultuuri roll - inimesed hakkasid vaatama erinevates keeltes erinevatesse suundadesse. Kuidas on Soomes eesti keele ja kultuuriga? Seda on harrastanud teatud põlvkonnad võib-olla isegi natuke [soometumise vastasest] protestivaimust kantuina, kas nüüd on uusi põlvkondi ka peale kasvamas?
Soome on riik, kus on väga palju seltse ja väga aktiivne seltsitegevus. Aga peab aru saama, et Tuglase selts ongi peamiselt keskealiste ja vanemate inimeste seltsid. Mina ei kuulu nende hulka, kes ütleksid, et see on väga suur probleem. Muidugi oleks tore, kui noori liikmeid oleks rohkem, aga Soomes on üks miljonit inimest, kes on üle 65-aastased ja kaks miljonit üle 50-aastaseid. Praegused seeniorid on väga aktiivsed, neil on raha ja tahtmist ning nad elavad tegusat elu.
Ma ei kuulu nende hulka, kes ütlevad, et olukord on väga kehv - vastupidi, meil ei ole mitte kunagi soomlaste ja eestlaste ühise ajaloo jooksul olnud sellist olukorda, et meil oleks kümneid tuhandeid eestlasi, kellel on oma isiklik kogemus Soomest ja soomlastest, kes tunnevad Soome riiki ja igapäevast elu siin ning oskavad ka tegelikult soome keel. Ja meil on ka tuhandeid soomlasi, kes on õppinud või õpivad Eestis, kes on töötanud või töötavad seal, kellel on teine kodu või suvila seal.
Eestlased tunnevad Soome elu ja soomlasi - ja vastupidi - sügavamini kui kunagi varem! See, kui te vaatasite [telereklaamidest], kuidas K-Kauppa [tuntud reklaamnägu, kaupmees Väinö Purje ehk] Väiski müüb lihatooteid, ei tähenda, et need inimesed oleks teadnud, milline elu Soomes on!
Sellest hoolimata on tumedaid pilvi kõigi, ka Eesti-sõprusühingute taevas, kuna Soome riik kavatseb järgmisel aastal kärpida sõprusühingute toetusi (esialgse kava kohaselt 80, praegu) kolmandiku võrra. Milline oht see on Eesti-ühenduste jaoks?
Kindlasti on see oht. Lisaks tuleb meeles pidada, et kui järgmisel aastal läheb üle Euroopa majanduslikult nii halvasti kui arvatakse, võib ülejärgmisel aastal olla veel suurem probleem riigipoolsete toetustega.
On väga kahju, kui sõprusühingute tegevus peab kannatama selle tõttu, et Soome riik peab kasutama raha teiste asjade jaoks. Mina kui maksumaksja saan poliitikutest ka mingil moel aru, aga me räägime siiski nii väikestest summadest... See summa, mida praegu plaanitakse kärpida, on [kõigi Soomes tegutsevate sõprusühingute peale kokku] 600 000 eurot.
Riigeelarve maht on 52 miljardit eurot...
Jajah, just! See on pisikene köömes, aga samal ajal on üle saja seltsi, mis sellest toetusest sõltuvad. On muidugi väga kahju, kui Tuglase seltsi tegevus kannatab ja mina või keegi minu kolleegidest jääb tööta - meid on nagunii väga vähe ja kui meid on tulevikus vähem, siis suudame me ka kahjuks vähem teha -, aga see probleem on laiem. Kõikide sõprusseltside tegevus on väga oluline ja kõiki neid peaks toetama.
Praegu muidugi võideldakse selle eest, et see kärbe võimalikult väike tuleks või üldse ära jääks, aga kui see kärbe nüüd peaks teoks saama, kas on ka mingeid konkreetseid tegevusi, mille suunas te olete juba sunnitud vaatama ja mõtlema, et nendest me oleme sunnitud loobuma, kui me raha ei saa.
Hetkel me ikka vaatame veel teiste rahaallikate poole: võib-olla saaksime natuke toetust Eestist, natuke Soome fondide ja erinevate projektide kaudu jne. Aga kui me mõtleme selle peale, kuhu meie raha läheb, siis tegevust kärpida on kuidagi mõttetu, sest see on nii väike raha! Suur väljaminek on üürid, aga meie üüridest sõltuvad ka meie naabrid - Eesti Instituut, EASi Soome tegevus jne. Kui meie ei maksaks üüri, siis kannataksid ka nemad, ja kõik need Eesti Maja laululapsed, [koor] "Siller" ja kõik, kes seal kogunevad ja harjutavad ning oma tegevust korraldavad.
Nii et tegelikult ainukene asi, kust me kokku hoida võime, on inimeste palgad.
Nii et keegi teie inimestest jääb tööta?
Keegi meie inimestest jääb tööta. Kui kümned tuhanded eurod kaovad meie eelarvest, siis see on kahjuks ainukene tee.
Teid ei ole väga palju praegugi - kuus või seitse?
Meid on viis töötajat pluss keeleõpetajad, aga nende töö sõltub ju tegelikult sellest, palju nad õpetavad.
See tähendab, et niigi on vähe ja tulevikus ähvardab olukord, kus on veel vähem?
Jah, kahjuks.
Muidugi liiga suur pessimist ka ei tohi olla ja ma ei ole ka. Inimesed on leidlikud ja alati leitakse igasuguseid lahendusi. See majanduslik olukord selgub arvatavasti alles jaanuari lõpuks. Nii kaua meil on aega leida uusi toetajaid, rääkida poliitikutele nii siin kui sealpoole Soome lahte, et on oluline toetada meid ja teisi. Kui me võib-olla oleme sellises olukorras, et raha on vähem, siis tuleb leida raha juurde või siis teisi lahendusi.
Aga praegu on veel vara nutta. Tuglase seltsil on järgmise aasta plaanid tehtud nii, nagu meil oleks raha sama palju kui sellel aastal. Ei saa ju tegutseda nii, et annad kohe alla! Praegu peab tegema tööd ja näitama, milleks me oleme võimelised.
Mina astusin seltsi liikmeks aastal 1983 ja olen sellest ajast peale aktiivselt osalenud seltsi tegevuses. Kindlasti on seltsi roll väga palju muutunud, kuna kontekst, ümbruskond on ka väga palju muutunud. Eesti on iseseisvunud, Euroopa on ühinenud jne. Tegelikult on täiesti loomulik, et selts on ka muutunud.
Praegu mõjutab seltsi tegevust väga palju see, et kümned tuhanded eestlased elavad Soomes. See on viimaste aastate suur muudatus, mis on mõjutanud meie seltsi tegevust mitmel moel. Üks asi on see, et hakkasime paar aastat tagasi õpetama Soome kolinud eestlastele soome keelt, kuna inimesed said aru, et nad vajavad keeleoskust ja selgus, et spetsiaalselt eestlastele korraldatud soome keele kursusi oli väga vähe.
Teine asi on see, et kui me 2010. aasta suvel kolisime koos oma koostööpartneritega uude kohta, siis tekkis meil võimalus pakkuda Eesti seltsidele ja eestlastele ka ruume tegutsemiseks ja selle tegemiseks, mida nad ise tahavad. Meil on eestlaste koor "Siller", siis on erinevad lasterühmad ja erinevad seltsid, mis korraldavad oma koosolekuid ja üritusi.
Nii et suur muudatus seisneb selles, et eestlaste osakaal Soomes on kasvanud väga kiiresti, nagu ka nende aktiivsus. Me proovime siis toetada nende tegevust.
Kas see tähendab, et kui Tuglase selts oli nõukogude ajal rohkem Soome estofiilide ühendus, siis praegu on see roll natuke tagaplaanile jäänud?
Kindlasti oleks vale öelda, et seda rolli ei ole. Meil on peaaegu 3000 liiget üle Soome ja tegelikult 95 protsenti nendest on soomlased. Meil on eestlastest liikmeid, ka juhatuste liikmeid nii suures seltsis kui piirkondlikes seltsides. Eestlased on küll aktiivsed, aga liikmeskonnast siiski põhiosa moodustavad soomlased.
See, mida me oleme aastakümneid teinud, jätkub, aga sellele lisaks on tekkinud eestlased, nende oma tegevused ja meie koostöö nendega.
Eestis on selge probleem Soome kultuuri ja keelega: kui nõukogude ajal olid soome keel ja kultuur n-ö aken Euroopasse, siis kohe, kui avanesid kõik teised aknad, muutus soome keele ja kultuuri roll - inimesed hakkasid vaatama erinevates keeltes erinevatesse suundadesse. Kuidas on Soomes eesti keele ja kultuuriga? Seda on harrastanud teatud põlvkonnad võib-olla isegi natuke [soometumise vastasest] protestivaimust kantuina, kas nüüd on uusi põlvkondi ka peale kasvamas?
Soome on riik, kus on väga palju seltse ja väga aktiivne seltsitegevus. Aga peab aru saama, et Tuglase selts ongi peamiselt keskealiste ja vanemate inimeste seltsid. Mina ei kuulu nende hulka, kes ütleksid, et see on väga suur probleem. Muidugi oleks tore, kui noori liikmeid oleks rohkem, aga Soomes on üks miljonit inimest, kes on üle 65-aastased ja kaks miljonit üle 50-aastaseid. Praegused seeniorid on väga aktiivsed, neil on raha ja tahtmist ning nad elavad tegusat elu.
Ma ei kuulu nende hulka, kes ütlevad, et olukord on väga kehv - vastupidi, meil ei ole mitte kunagi soomlaste ja eestlaste ühise ajaloo jooksul olnud sellist olukorda, et meil oleks kümneid tuhandeid eestlasi, kellel on oma isiklik kogemus Soomest ja soomlastest, kes tunnevad Soome riiki ja igapäevast elu siin ning oskavad ka tegelikult soome keel. Ja meil on ka tuhandeid soomlasi, kes on õppinud või õpivad Eestis, kes on töötanud või töötavad seal, kellel on teine kodu või suvila seal.
Eestlased tunnevad Soome elu ja soomlasi - ja vastupidi - sügavamini kui kunagi varem! See, kui te vaatasite [telereklaamidest], kuidas K-Kauppa [tuntud reklaamnägu, kaupmees Väinö Purje ehk] Väiski müüb lihatooteid, ei tähenda, et need inimesed oleks teadnud, milline elu Soomes on!
Sellest hoolimata on tumedaid pilvi kõigi, ka Eesti-sõprusühingute taevas, kuna Soome riik kavatseb järgmisel aastal kärpida sõprusühingute toetusi (esialgse kava kohaselt 80, praegu) kolmandiku võrra. Milline oht see on Eesti-ühenduste jaoks?
Kindlasti on see oht. Lisaks tuleb meeles pidada, et kui järgmisel aastal läheb üle Euroopa majanduslikult nii halvasti kui arvatakse, võib ülejärgmisel aastal olla veel suurem probleem riigipoolsete toetustega.
On väga kahju, kui sõprusühingute tegevus peab kannatama selle tõttu, et Soome riik peab kasutama raha teiste asjade jaoks. Mina kui maksumaksja saan poliitikutest ka mingil moel aru, aga me räägime siiski nii väikestest summadest... See summa, mida praegu plaanitakse kärpida, on [kõigi Soomes tegutsevate sõprusühingute peale kokku] 600 000 eurot.
Riigeelarve maht on 52 miljardit eurot...
Jajah, just! See on pisikene köömes, aga samal ajal on üle saja seltsi, mis sellest toetusest sõltuvad. On muidugi väga kahju, kui Tuglase seltsi tegevus kannatab ja mina või keegi minu kolleegidest jääb tööta - meid on nagunii väga vähe ja kui meid on tulevikus vähem, siis suudame me ka kahjuks vähem teha -, aga see probleem on laiem. Kõikide sõprusseltside tegevus on väga oluline ja kõiki neid peaks toetama.
Praegu muidugi võideldakse selle eest, et see kärbe võimalikult väike tuleks või üldse ära jääks, aga kui see kärbe nüüd peaks teoks saama, kas on ka mingeid konkreetseid tegevusi, mille suunas te olete juba sunnitud vaatama ja mõtlema, et nendest me oleme sunnitud loobuma, kui me raha ei saa.
Hetkel me ikka vaatame veel teiste rahaallikate poole: võib-olla saaksime natuke toetust Eestist, natuke Soome fondide ja erinevate projektide kaudu jne. Aga kui me mõtleme selle peale, kuhu meie raha läheb, siis tegevust kärpida on kuidagi mõttetu, sest see on nii väike raha! Suur väljaminek on üürid, aga meie üüridest sõltuvad ka meie naabrid - Eesti Instituut, EASi Soome tegevus jne. Kui meie ei maksaks üüri, siis kannataksid ka nemad, ja kõik need Eesti Maja laululapsed, [koor] "Siller" ja kõik, kes seal kogunevad ja harjutavad ning oma tegevust korraldavad.
Nii et tegelikult ainukene asi, kust me kokku hoida võime, on inimeste palgad.
Nii et keegi teie inimestest jääb tööta?
Keegi meie inimestest jääb tööta. Kui kümned tuhanded eurod kaovad meie eelarvest, siis see on kahjuks ainukene tee.
Teid ei ole väga palju praegugi - kuus või seitse?
Meid on viis töötajat pluss keeleõpetajad, aga nende töö sõltub ju tegelikult sellest, palju nad õpetavad.
See tähendab, et niigi on vähe ja tulevikus ähvardab olukord, kus on veel vähem?
Jah, kahjuks.
Muidugi liiga suur pessimist ka ei tohi olla ja ma ei ole ka. Inimesed on leidlikud ja alati leitakse igasuguseid lahendusi. See majanduslik olukord selgub arvatavasti alles jaanuari lõpuks. Nii kaua meil on aega leida uusi toetajaid, rääkida poliitikutele nii siin kui sealpoole Soome lahte, et on oluline toetada meid ja teisi. Kui me võib-olla oleme sellises olukorras, et raha on vähem, siis tuleb leida raha juurde või siis teisi lahendusi.
Aga praegu on veel vara nutta. Tuglase seltsil on järgmise aasta plaanid tehtud nii, nagu meil oleks raha sama palju kui sellel aastal. Ei saa ju tegutseda nii, et annad kohe alla! Praegu peab tegema tööd ja näitama, milleks me oleme võimelised.
