EELK poolt on seni räägitud vastandlikku juttu. Kord, et kirik ei hakkagi Nigulistet igapäevaselt kasutama, vaid teeb seda pelgalt kolm-neli korda aastas, näiteks jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Siis kinnitatakse, et kiriku uksi keegi külastajate ees sulgema ei hakka ning hoone jääb kõigile valla, kirjutab ajaleht Pealinn.

Jutt kiriku lahtistest ustest teeb restauraatorid murelikuks. "Hoone on ju taastatud ikkagi muuseumiks," ütleb Saaret. "Selleks ehitati näiteks garderoob, kuhu inimesed saavad oma üleriided jätta, et ei tekiks liigset niiskust. Muuseumis on väga ranged sisekliima tingimused - temperatuur, niiskus jne. Kes ikkagi hakkab vastutama riikliku tähtsusega kunstikollektsiooni säilimise eest? Kollektiivne vastutus tähendab, et keegi ei vastuta."

Saareti sõnul ei mõista ta, miks kultuuriministeerium püüab jalgadelt pea peale pöörata pakutud loogilist skeemi. "Niguliste jääb riigile ja muuseum tegutseb edasi, kirikule aga tagatakse võimalus seal mõned korrad aastas oma üritusi korraldada," selgitab Saaret. "Kui aga hoone läheb kiriku kätte, tuleb meil oma tegevus Nigulistes lõpetada ja varad sealt välja kolida, sest meil puuduks kindlus nende säilimise suhtes."

Tänavu 16. oktoobril ütles kultuuriminister Rein Lang EELK koguduste esimeeste koosolekul Nelijärvel, et tema arvates tuleb kirikule tagastada see, mis on ära võetud, kuid kunstiväärtused ei tohi hävida. Niguliste osas on valmimas lepe, mis on Langi sõnul lõppjärgus.

Niguliste hoone kirikule tagastamise vastu on lisaks Eesti kunstimuuseumile ka Tallinna linnavalitsus. Kriitiliselt on sellesse suhtunud ka kunstiteadlane Mart Kalm.

EELK-st on kinnitatud, et ohtu kunstiväärtustele ei ole ning kunstimuuseumi tegutsemisele takistusi ei tule.