"Selleks, et kindlustada, et muuseum ja kontsertsaal saaksid seal edasi tegutseda, näeme me ette sellist konstruktsiooni, et kirik, kui ta peaks selle objekti tagasi saama, täpselt samal ajal annab selle siis hoonestusõigusega riigimuuseumi ja kontsertsaali edasi pidamiseks," ütles Lang. "Perioodi ja nende detailide üle võib vaielda, aga see peab olema asjaõiguslik tehing," lisas ta.

Lang selgitas, et riik lähtub oma tegevuses postulaadist, et riigi museaalid peavad olema rahvale kättesaadavad. "Ma ei näe ühtegi põhjust, mispärast me peaksime tegema mingisuguse tehingu kirikuga, et see pole enam võimalik. Kindlasti me seda ei tee," lubas minister.

EELK: kui riik meile Nigulistet ei tagasta, peab ta maksma kompensatsiooni

EELK konsistoorium tegi täna avalduse, kus märkis, et vabariigi valitsus peab langetama otsuse, kas hoone tagastada endisele omanikule või maksta seaduse alusel kompensatsiooni. Kantsler Urmas Viilma sõnul ei ole EELK omalt poolt nimetanud eelisvarianti, vaid otsuse peab langetama vabariigi valitsus.

"Oleme seda otsust oodanud peaaegu 20 aastat. Ülekohtune on süüdistada hoone endist omanikku selles, et ta soovib saada tekkinud olukorda lahendust, olge see siis milline tahes. Kui kultuuriministri sõnul on ettevalmistamisel leping hoone tagastamiseks, siis on loomulikult kirik huvitatud lepingu ühe võimaliku osapoolena läbi rääkima," ütles Viilma.

Kantsleri sõnul on konsistoorium väljendanud oma valmisolekut sellisteks läbirääkimisteks, kuid seda ei saa käsitleda soovina saada iga hinna eest Niguliste hoone omanikuks. "Kui lepingu tingimustes kokku ei lepita, ei saa EELK lepingut aktsepteerida. Riik peab aga olukorra lahendama seaduse alusel, mis tähendab kiriku tagastamist või kompenseerimist. EELK Konsistoorium on olnud kogu protsessis passiivses rollis ning on huvitatud lahendi saabumisest," lausus Viilma.