Rokikuningas Grapsi isa elab tänini Läti laante vahel ({{commentsTotal}})

Legendaarne rokikuningas Gunnar Graps oleks järgmisel nädalal saanud 60-aastaseks, raudmehe lätlasest isa on aga tänaseni elus ja elab Tallinnast 350 kilomeetri kaugusel Kesk-Läti laante vahel.
Gunnar Graps oli artist, keda hiilgeaegadel jumaldasid staadionitäied rahvast. Väljamüüdud kontserdid ja justkui massipsühhoosis vaevlevad Nõukogude liidu noored üheskoos eestikeelseid rokklugusid laulmas. Paljud kindlasti mäletavad, et Graps, nagu ta nimigi viitab, oli pooleldi lätlane, kuid vähesed teavad, et tema 86aastane isa Igor Graps on senini elus ja elab Lätis Ineši vallas, kus "Pealtnägija" tal külas käis.

Igoril on säilinud haruldaselt hea eesti keel, eriti kui silmas pidada, et ta kolis Tallinnast lõplikult ära peaaegu 50 aastat tagasi. Olgugi, et vanahärra toonus tundub hea, pole 86-aastase Grapsi elu olnud mingi meelakkumine - mees on pidanud matma mõlemad oma lapsed. Poeg Gunnar suri juba 2004. aasta kevadel, tema õde Gaida lahkus aga meie seast kolm aastat tagasi.

Poja muusikat ei kuula isa praegu üldse. "Valus, ma ütlen. Ma ei taha elada seda üle, sest isegi siis, kui suri minu tütar Gaida, oli ärasaatmisel ka üks Gunnari lugu sisse pandud, aga rohkem ma Gunnari muusikat pole kuulanud. Ja pealegi polnud see kunagi minu muusika, sest mina olen kogu aeg klassikas olnud sees," selgitas Igor.

Ka Gunnar õppis Tallinna lastemuusikakoolis isa käe all tšellot, kuid leidis oma tee siiski ise. "Arvestades seda, et temale jumal ei andnud head lauluhäält, mis võiks arendada - temal oli tavaline hääl, aga ta tegi isegi imet sellega," nentis isa.

Poja hiilgeajal elas isa Läti väikelinnas rahulikku elu

Oli aasta 1963, kui Vanemuise orkestri tšellist Igor Graps kutsuti tagasi kodumaale, Riia ooperisse teise kontsermeistri kohale. Ta oli esiti Eestisse pidama jäänud üksnes ajaloo iseärasuste tõttu. Nimelt Teise ilmasõja ajal Saksa sõjaväes teeninuna ei lubatud teda hiljem Lätti tagasi ning Igor rakendati sunnitööle Narva tööpataljoni.

Eestis olles kohtus Graps tantsuõpetaja Salmega, abiellus temaga 1951. aastal ning sai kaks last - Gunnari ja Gaida. Kui Igoril avanes 1963. aastal lõpuks võimalus oma kodumaale naasta, otsustas ta pere juurest lahkuda. Poeg Gunnar oli sel hetkel alles 12-aastane. Kuid suhted oma Eesti perega päriselt ei katkenud - Igor käis tavaliselt paar korda aastas lastel Tallinnas külas.

Sel ajal kui Gunnar oma kuulsuse tipul sotsialistliku kodumaa rahvaid hullutas, elas tema isa Igor orkestrandi elu rahulikus Läti väikelinnas Cesises. Ta osales mitmes ansamblis ja sümfooniaorkestris ning andis 40 aastat tšellotunde kohalikus muusikakoolis.

Üheks oma pika ea saladuseks peab Igor oma teist abikaasat Ivetat, kellega ta abiellus juba 43 aastat tagasi. Mehest 14 aastat noorem lätlanna on alates 1970-ndate teisest poolest olnud Cesise polikliiniku juhataja.

Kuigi Ivetaga ei õnnestunud tal lapsi saada, tundub vanahärra Graps siiski õnnelik. Kohe eriti rõõmsaks muutub ta aga oma neljast lapselapsest rääkides. Neist kõige vanemaga, Gunnari esimese poja Jan-Joonasega kohtus Igor omal ajal täiesti juhuslikult. Kümneaastane pojapoeg oli koos oma ema Jutaga ehk Gunnar Grapsi esimese abikaasaga parasjagu Riias trolli peal.

"Mina ei pannud midagi tähele, istusin vist tagurpidi sõidusuunas ja tema astus seal taga sisse, tuleb mu juurde, ütleb tere. Ma vaatan ja vaatan, see on ju Juta! Ja järsku ta tõmbab selle poisi välja: see on sinu vanaisa. Saate aru, mis löök see poisile oli," kirjeldab Igor.

Isa arvates said Gunnar Grapsile saatuslikuks naised

Tänaseks on Jan-Joonas Grapsist sirgunud sisearhitekt, kes on oma isa kohta ka mitmeid intervjuusid andnud. Vanaisa Igoriga suhtleb lapselaps mitu korda aastas. Kuid laiem avalikkus ei tea, et Jan-Joonase kõrval oli Gunnar Grapsil veel teinegi poeg, kelle saatus aga nii roosiliseks kujunenud. Raske haiguse tõttu tuleb tal ilmselt oma elupäevad hooldekodus veeta.

Raudmehe karjääri allakäik algas 1980-ndate lõpus, kui ta otsustas oma publikumenu tippajal Ameerikasse kolida. Kuna ookeani taga loodetud läbilööki ei tulnud, naasis Graps pärast taasiseseisvumist kodumaale. Endine hiigelstaadionite hullutaja töötas diskorina raadiojaamades ja ööklubides, kuid et hing ihkas ikka suurematele lavadele, hakkas Grapsi masendus tasapisi süvenema.

Nagu õigele rokisaurusele kohane, oli ka Gunnar Grapsil naisi jalaga segada. Ta oli küll kaks korda ametlikult abielus, kuid elukaaslasi oli tal muidugi rohkem. Isa Igor meenutab, et naised ilmselt saidki pojale saatuslikuks, sest oma kodu ja seega ka eraelu tal sisuliselt ei olnudki.

Muidugi on vanahärra Igor Graps poja saavutuste üle uhke ja nii võibki ta rahuliku südame ja hoolitseva Ivetaga veeta oma pensionipõlve Ineši valla laante ja kuplite vahel. Ei poeg Gunnar ega tütar Gaida ei kao aga isa sõnul kunagi tema mõtetest.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: