Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti üliõpilasorganisatsioonid tegutsevad ka Brüsselis
Brüsselis tegutsevad mitme Eesti üliõpilasorganisatsiooni konvendid, mille liikmed on enamasti euroametnikud või Belgiasse lähetatud diplomaadid.
Kuigi Eesti üliõpilasorganisatsioonide teklid ei ole Brüsseli tänavapildis just igapäevane nähtus, tegutseb Euroopa pealinnas juba paar aastat nii Eesti Üliõpilaste Seltsi kui ka korporatsiooni Rotalia koondis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Brüsseli kpoondis on ainulaadnee, sest see pole tekkinud sundolukorrast tingitult. Siia pole põgenetud, on ise tuldud näiteks tööle. Iluline on eesti kultuuri säilitamine ja omavaheline ühiselu, mille üks vorm on akadeemil organisatsioon," selgitas Rotalia koondise juht Brüsselis Anno Aedmaa.
Rotalial on Brüsseli koondises kümme liiget, Eesti Üliõpilaste Seltsil veel rohkem - nende Brüsseli koondise juhi Mihkel Alliku sõnul kuulub sinna 17 meest ja tänavu sügisel ühines ka üks noorliige.
Korporatsiooni Amicitia vilistlane Ave Poom rääkis, et tavaliselt näeb seltsi või korporatsiooni põhikiri ette oma liikmete vaimset ja ainelist arendamist ning eestluse ülalhoidmist. "Välismaa ongi see koht, kus seda kõige rohkem oleks vaja teha," nentis Poom.
Eesti naisüliõpilasorganisatsioonidel Brüsselis konvente ei ole, peamiselt seepärast, et liikmeid on konvendi ülevalpidamiseks liiga vähe. Näiteks korporatsioonil Amicitia on Belgias ja Luksemburgis kokku viis liiget.
Üliõpilasorganisatsioonide esindajad ei nõustu väitega, et konventide asutamine Brüsselis aitab eestlastel välismaal nii-öelda juured alla kasvatada ja sinna jäädagi.
"Eestlastele ei ole siin juuri alla kasvanud ja see on ka osalt meie koondise eripära, et meie liikmed siin vahelduvad," lausus Anno Aedmaa.
"Brüsseli kpoondis on ainulaadnee, sest see pole tekkinud sundolukorrast tingitult. Siia pole põgenetud, on ise tuldud näiteks tööle. Iluline on eesti kultuuri säilitamine ja omavaheline ühiselu, mille üks vorm on akadeemil organisatsioon," selgitas Rotalia koondise juht Brüsselis Anno Aedmaa.
Rotalial on Brüsseli koondises kümme liiget, Eesti Üliõpilaste Seltsil veel rohkem - nende Brüsseli koondise juhi Mihkel Alliku sõnul kuulub sinna 17 meest ja tänavu sügisel ühines ka üks noorliige.
Korporatsiooni Amicitia vilistlane Ave Poom rääkis, et tavaliselt näeb seltsi või korporatsiooni põhikiri ette oma liikmete vaimset ja ainelist arendamist ning eestluse ülalhoidmist. "Välismaa ongi see koht, kus seda kõige rohkem oleks vaja teha," nentis Poom.
Eesti naisüliõpilasorganisatsioonidel Brüsselis konvente ei ole, peamiselt seepärast, et liikmeid on konvendi ülevalpidamiseks liiga vähe. Näiteks korporatsioonil Amicitia on Belgias ja Luksemburgis kokku viis liiget.
Üliõpilasorganisatsioonide esindajad ei nõustu väitega, et konventide asutamine Brüsselis aitab eestlastel välismaal nii-öelda juured alla kasvatada ja sinna jäädagi.
"Eestlastele ei ole siin juuri alla kasvanud ja see on ka osalt meie koondise eripära, et meie liikmed siin vahelduvad," lausus Anno Aedmaa.
Toimetaja: Karin Koppel