Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kuressaare ametikooli õpilased valmistasid valdadele jõulusokud
Kuressaare ametikooli puidu ja tekstiiliõpilaste meisterdatud jõulusokud anti täna üle seitsmele Saaremaa vallavanemale.
Sokkusid hakati juba mitu kuud tagasi meisterdama ja iga sokk tehti erinev, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõigepealt hakkab sokk laulma ja siis suurest rõõmust hakkavad silmad ka särama," ütles Leisi vallale soku teinud Reinis Pihl.
"Soku pea on üks männikänd ja toodud turbarabast, ehtsast lambanahast on nina ja keel, takust on habe, silmad on LEDid ja taha on peidetud patarei," kirjeldas Mustjala vallale soku meisterdanud Kaido Kalf.
Sokutegemiseks saadi idee sellest, et üks saarte kunagine traditsioon on hakanud hääbuma. "Tegelikult see sokk võis tulla alates jõuluõhtust kuni uue aasta hommikuni. Selles vahemikus need sokud käisid mökitasid, puksisid lapsi, pritsisid vett ja soovisid perele viljaõnne ja õnne igas elu osas," rääkis projektijuht Merit Karise.
Samuti võis kohati jõulusokk eesti kultuuriruumis asendada ka jõuluvana. "Ta tuli, kontrollis lapsi, kas nad oskavad lugeda ja on oma salmid selgeks saanud," lisas Karise.
Täna, Saare maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpetamisel antigi seitsmele vallale jõulusokud üle. Ülejäänud vallavanemad peavad tänavu veel ilma uhkete sokkudeta vallarahvale häid soove viima, sest kultuuriministeeriumi Saarte pärimusprogrammist sai MTÜ Saaremaailm tänavu raha ainult seitsme soku tegemiseks.
"Kõigepealt hakkab sokk laulma ja siis suurest rõõmust hakkavad silmad ka särama," ütles Leisi vallale soku teinud Reinis Pihl.
"Soku pea on üks männikänd ja toodud turbarabast, ehtsast lambanahast on nina ja keel, takust on habe, silmad on LEDid ja taha on peidetud patarei," kirjeldas Mustjala vallale soku meisterdanud Kaido Kalf.
Sokutegemiseks saadi idee sellest, et üks saarte kunagine traditsioon on hakanud hääbuma. "Tegelikult see sokk võis tulla alates jõuluõhtust kuni uue aasta hommikuni. Selles vahemikus need sokud käisid mökitasid, puksisid lapsi, pritsisid vett ja soovisid perele viljaõnne ja õnne igas elu osas," rääkis projektijuht Merit Karise.
Samuti võis kohati jõulusokk eesti kultuuriruumis asendada ka jõuluvana. "Ta tuli, kontrollis lapsi, kas nad oskavad lugeda ja on oma salmid selgeks saanud," lisas Karise.
Täna, Saare maakonna kultuuriaasta pidulikul lõpetamisel antigi seitsmele vallale jõulusokud üle. Ülejäänud vallavanemad peavad tänavu veel ilma uhkete sokkudeta vallarahvale häid soove viima, sest kultuuriministeeriumi Saarte pärimusprogrammist sai MTÜ Saaremaailm tänavu raha ainult seitsme soku tegemiseks.
Toimetaja: Merili Nael