Eamets: Eesti võidab eurost võlakriisile vaatamata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul võidab Eesti eurost pikemas perspektiivis sõltumata sellest, mis saab võlakriisis riikidest.
Nii euroalaga ühinemise eel kui järel on valitsuse peamiseks argumendiks olnud investorite vähene usaldus krooni suhtes ning devalveerimishirm, mille euro maha võttis.

Ka Eamets kinnitas ERR-i uudisteportaalile, et euro on suurendanud ja suurendab ka edaspidi usaldusväärsust Eesti majanduse vastu.

"Meile meeldib arvata, et meid teatakse laias maailmas, kahjuks see päriselus nii ei ole," ütles ta.

"Kui küsitleda Londonis tänaval kümmet juhuslikku inimest, siis suure tõenäosusega ei ole keegi nendest kunagi midagi kuulnud sellisest riigist nagu Estonia. Investorid võivad olla paremini informeeritud, aga ei pruugi," selgitas Eamets.

"Ma arvan, et ilmselt paljude Põhjamaade investorite jaoks ei muutnud euroga ühinemine suurt midagi, sest nad teadsid Eesti rahasüsteemi eripärasid. Samas on mul ka näiteid reaalsest elust, kus isegi Rootsi investorid olid Eesti krooni suhtes väga ettevaatlikud ning pärisid pidevalt, et millal me sarnaselt Lätiga devalveerima peaksime hakkama," rääkis ta.

"Täna me teame, et ei Läti ega Eesti devalveerinud kriisi ajal oma raha. Kui aga juba  Rootsis valitses teadmatus ja ebakindlus, siis mida veel rääkida Lõuna Euroopast ja teistest meist kaugemal asuvatest Euroopa riikidest," lisas professor.

"[Muu maailma] jaoks oli Eesti EL-i perifeeria koos mingi oma kahtlase valuutaga. Eurotsoon on midagi, millest teavad ka näiteks Jaapani investorid ja see kindlasti suurendab usaldusväärust Eesti majanduse vastu."

Eametsa sõnul on selge, et Eesti on euroalaga ühinedes võtnud teatud kohustusi, mis halvima stsenaariumi käivitumisel tuleb realiseerida, kuid "priviligeeritute klubisse kuulumisel on ka oma hind".

"Pikas perspektiivis, räägime kümnest aastast ja rohkem, Eesti kindlasti võidab. Sõltumata sellest, mis saab Kreekast või mõnest teisest PIIGS riigist," ütles ta.

Eametsa sõnul on raske hinnata, milline oli euro mõju möödunud aastal Eestile. "Igasuguse poliitika majandusliku mõju hindamine on keeruline, sest põhiprobleem on leida põhjuslik seos just selle konkreetse poliitika otsuse ja konkreetse majandusliku edukuse näitaja (majanduskasv, ekspordi kasv, töötuse vähenemine vmt)  vahel," rääkis ta.

"Asjad on majanduses alati keerulisemad ja omavahel seotud. Kindlasti andis euro tulek mingi osa meie eelmise aasta inflatsiooni, aga mitte ainult. Ka muud meist mittesõltuvad tegurid (maailmaturu toiduainete hinnad, naftahind jne) olid olulised."

"Lisaks on veel oluline ajaline dimensioon, paljud asjad võivad avalduda alles nö keskpikas perspektiivis ehk 3-5 aasta pärast. Kõige parema hinnangu saame me anda tagasivaateliselt näiteks 10 aasta pärast. Teha seda täna, lõppenud aasta veel mitte lõplike andmete põhjal on ilmselgelt enneaegne ja mitteteaduslik."

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: