Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Muinsuskaitsekiirabi ruttab kannatada saanud mälestistele appi
Muinsuskaitsekiirabi loomine on alanud aastal ametliku käigu saanud ja sisuliselt on selle töötajad professionaalid, kes kiirreageerimisrühmana tõttavad appi näiteks tormis või tulekahjus kannatada saanud ehitusmälestisele kõige hädapärasemate tööde tegemiseks.
2009. aasta suvel põles Tallinnas Jumalaema Sündimise ehk Kaasani pühakuju kirik. Nüüdseks on kirik väga hea näide sellest, kuidas ehitist saab isegi nii suurest kahjust ilusti taastada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ehitusmälestiste olukord Eestis on väga halb - neist 30 protsenti on lausa avariilises või halvas seisukorras. Sellisesse olukorda jõudmiseks piisab hoonele palju vähemast kui tulekahjust.
"Väga sageli on selliste avariiliste olukordade tekkepõhjus selles, et mingil momendil jääb üks või teine töö tegemata, olgu siis tegu tulekahju kustutamisega või mis veel hullem, järjest küll meeste- ja naistenimesid kandvate tormide tagajärjel tulevad eterniiditahvlid või katusekivid katustelt alla ja kaks aastat hiljem võib öelda, et see ongi kogu katusekonstruktsiooni viinud väga avariilisse seisu," rääkis muinsuskaitse seltsi juht Jaan Tamm.
Siin võikski sekkuda nn muinsuskaitsekiirabi. Need on spetsialistid, kes ei likvideeri pelgalt kriisi, vaid panevad paika plaani töödest, mis tuleb ära teha kohe ja mis edaspidi, et hoone alles jääks.
Nagu näiteks kuulus Väike-Maarja kirik, mille torni torm minema viis ja kus kohe algusest peale alustati taastamist spetsialisti abiga. Tihtilugu ongi just spetsialisti puudus see, mis saab takistuseks, sest kõik on oma tööga juba hõivatud. Nüüd on need inimesed olemas.
"Need on eelkõige inimesed, kellel on eetiline platvorm paigas ja süda õige koha peal, sest vahel võib ka kalkuleerida, et mul on väga kiire töö siin, mida võib ka kaks nädalat hiljem teha, lähen parem aitan seda, teist ja kolmandat, olgu siis tegu pühakojaga või minu sünnikohas asuva mõisakatusega," sõnas Tamm.
Iseenesest on muinsuskaitseamet selliseid esmaabitöid kogu aeg teinud, püüdes ehitusmälestisi kokkukukkumisest päästa. Nüüd on asi aga ametlikum ja kultuuriministeeriumi volitusel ameti reservist 30 000 eurot justnimelt selleks teenuseks määratud. See on küll tilk meres, arvestades, et mälestistele eraldab riik tänavu eri kanaleid pidi ligikaudu 40 miljonit eurot, aga see on märgiline tilk. Kahjuks saab aga aidata vaid seal, kus aitamist soovitakse.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on objekte, kus omanik abi ilmselt ei soovi. "Oleme isegi raha pakkunud, mitte midagi ei juhtu, mitte midagi ei toimu. Nii et on kaks selget põhjust, miks meil on nii palju mälestisi, mis on halvas või avariilises seisus. Üks põhjus on see, et tõesti pole piisavalt raha liikumas, ja teine põhjus on omanike hoolimatus," märkis Uustalu.
Muinsuskaitsekiirabi määratud tööde kulud katab hädaline ise, erinevalt meditsiinilisest kiirabist. Kuigi ideaalis tahetakse jõuda ka omanike hoolimatuse tõttu kriitilises seisus olevate ehitusmälestiste reanimeerimiseni, siis esialgu on taastamisprofid mõeldud loodusjõudude või tule tekitatud kahju likvideerimiseks.
Ehitusmälestiste olukord Eestis on väga halb - neist 30 protsenti on lausa avariilises või halvas seisukorras. Sellisesse olukorda jõudmiseks piisab hoonele palju vähemast kui tulekahjust.
"Väga sageli on selliste avariiliste olukordade tekkepõhjus selles, et mingil momendil jääb üks või teine töö tegemata, olgu siis tegu tulekahju kustutamisega või mis veel hullem, järjest küll meeste- ja naistenimesid kandvate tormide tagajärjel tulevad eterniiditahvlid või katusekivid katustelt alla ja kaks aastat hiljem võib öelda, et see ongi kogu katusekonstruktsiooni viinud väga avariilisse seisu," rääkis muinsuskaitse seltsi juht Jaan Tamm.
Siin võikski sekkuda nn muinsuskaitsekiirabi. Need on spetsialistid, kes ei likvideeri pelgalt kriisi, vaid panevad paika plaani töödest, mis tuleb ära teha kohe ja mis edaspidi, et hoone alles jääks.
Nagu näiteks kuulus Väike-Maarja kirik, mille torni torm minema viis ja kus kohe algusest peale alustati taastamist spetsialisti abiga. Tihtilugu ongi just spetsialisti puudus see, mis saab takistuseks, sest kõik on oma tööga juba hõivatud. Nüüd on need inimesed olemas.
"Need on eelkõige inimesed, kellel on eetiline platvorm paigas ja süda õige koha peal, sest vahel võib ka kalkuleerida, et mul on väga kiire töö siin, mida võib ka kaks nädalat hiljem teha, lähen parem aitan seda, teist ja kolmandat, olgu siis tegu pühakojaga või minu sünnikohas asuva mõisakatusega," sõnas Tamm.
Iseenesest on muinsuskaitseamet selliseid esmaabitöid kogu aeg teinud, püüdes ehitusmälestisi kokkukukkumisest päästa. Nüüd on asi aga ametlikum ja kultuuriministeeriumi volitusel ameti reservist 30 000 eurot justnimelt selleks teenuseks määratud. See on küll tilk meres, arvestades, et mälestistele eraldab riik tänavu eri kanaleid pidi ligikaudu 40 miljonit eurot, aga see on märgiline tilk. Kahjuks saab aga aidata vaid seal, kus aitamist soovitakse.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on objekte, kus omanik abi ilmselt ei soovi. "Oleme isegi raha pakkunud, mitte midagi ei juhtu, mitte midagi ei toimu. Nii et on kaks selget põhjust, miks meil on nii palju mälestisi, mis on halvas või avariilises seisus. Üks põhjus on see, et tõesti pole piisavalt raha liikumas, ja teine põhjus on omanike hoolimatus," märkis Uustalu.
Muinsuskaitsekiirabi määratud tööde kulud katab hädaline ise, erinevalt meditsiinilisest kiirabist. Kuigi ideaalis tahetakse jõuda ka omanike hoolimatuse tõttu kriitilises seisus olevate ehitusmälestiste reanimeerimiseni, siis esialgu on taastamisprofid mõeldud loodusjõudude või tule tekitatud kahju likvideerimiseks.
Toimetaja: Karin Koppel