Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tarja Halonen: ühendage tehnoloogia, haridus, loovus ja edestate meid

Soome president Tarja Halonen soovitab saatele "Kahekõne" antud eksklusiivintervjuus eestlastel suunata pilk mineviku asemel tulevikku. Eestile riigina ennustab Halonen aga sellist rahvusvahelist edu, mis soomlased peatselt kadedakski võib teha.
Tere õhtust ja tere tulemast Eestisse, proua president. Kuidas läheb?

Väga hästi. Eestis tunnen end alati hästi. Ma lausa pean siin käima. Minu presidendiaja jooksul on see kaheksateistkümnes külaskäik. 12 korda eraviisiliselt, 6 korda ametlikult.

Üllatav, et lausa mäletate...

Mina ei mäletanud, abilised aitasid loendada. Ma ise ei uskunud, et neid kordi oli nii palju. Aga muidugi, kui olin välisminister ja Toomas Hendrik Ilves oli välisminister, käisin samuti siin mõne korra.

Iga rännak jõuab kord lõpule. Nagu ütlesite - see, 18. kord, on viimane, mil te külastate meid Soome presidendina. Kas teadmine, et see kord on viimane, teeb külaskäigu erilisemaks? Kurvemaks või rõõmsamaks?

Veidi nostalgiliseks. Meenutasime president Ilvesega, kuidas see kõik algas: kui olime välisministrid ja tegime koos plaane, kuidas Eesti saaks võimalikult ruttu Euroopa Liidu liikmeks. Ja palju muudki, mida aastate jooksul teinud oleme. Aga hea on öelda, et me ei rääkinud ainult minevikust ja olevikust, vaid ka tulevikust. Selge, et tulen Eestisse ka tulevikus, lihtkodanikuna.

Eestis on vaid üks inimene - ja loodetavasti ta vaatab meid -, kes teab täpselt, mida neil päevil ja järgnevatel päevadel tunnete. Seda presidendiametist lahkumise tunnet. Soomes on veel kaks inimest peale teie, kes seda teavad. Palun kirjeldage seda tunnet. On see kergendus? Nukrus?

See kõik koos, tunnete segu. Minu jaoks on see ka nostalgia. Me oleme 12 aastat elanud presidendi residentsis Mäntyniemis. Mitte ainult mina ja mu abikaasa, aga ka mu tütar - ta tuli jätma hüvasti inimestega, kes on ka temaga koos töötanud, kui ta oli alles üliõpilane ja elas koos meiega.

Kõige raskem on vist meie vana kassiga. Ta on juba 19-aastane. Kindlasti ei saa tema aru, miks edaspidi on teenindus palju nigelam.

Kas olete oma kassi registreerinud Guinessi rekordi kandidaadiks? 19 aastat on ju ometi looduse ime...

Eks vahel kassid ikka elavad ka 20-aastaseks. Meil oli enne kaks kassi. Teine, noorem, suri möödunud suvel. Vanem oli sügisel veidi... kuidas öelda... masenduses. Aga nüüd on ta endine. Talle meeldib inimeste seltskond.

Kui nüüd oma korterisse tagasi kolime, ei hakka üksildust tundma ainult meie abikaasaga... Lapsed on juba lahkunud - minu tütar ja ka ülejäänud kolm. Jäävad üks vanem mees ja üks naine... ja üks vana kass. Ja kaks kilpkonna akvaariumis.

Aga 19 aastat... Veel üks tõend, et olete mitte ainult hea president, vaid ka hea inimene. Kas te mäletate nende 12 aasta kõige rõõmsamat hetke?

Ei teagi, mida öelda... Mõni päev on olnud teistest rõõmsam. Muidugi oli neid päevi pereringis: minu mehe poja pulm, ilusad sünnipäevad. Näiteks ka Euroopa Liidu laienemise päev - olin tõesti õnnelik, kui see "suur pauk" lõpuks tuli, kui kõik need endised kommunistlikud või sotsialistlikud riigid said Euroopa Liidu liikmeks (mitte Bulgaaria ja Rumeenia, aga teised). See oli väga tõsine töö meie kõigi jaoks. Nendele, kes tahtsid liikmeks saada ja meile, kes me seda liidu sees ette valmistasime.

Üks tähtis hetk oli juba aastal 2000, aastatuhande vahetuse tippkohtumisel ÜRO-s New Yorgis, kui kõik ÜRO liikmed leppisid kokku, et uus aastatuhat peab saama parem kui eelmine. See pole küll õnnestunud, aga mäletan seda õhkkonda ÜRO-s, kui kõik ütlesid, et tulevik peab olema parem.

Kas on asju, mida te ei saavutanud, mis on valmistanud pettumuse?

Neid on mitu. Ma tahtsin, et üks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon Soomes ratifitseeritaks. See puudutas meie puhul saami rahvast Põhja-Soomes. Üritasin seda, kui olin välisminister, pingutasin kõik need 12 aastat, aga see pole veel õnnestunud, [nende] maaomandi küsimus pole endiselt päris pahendatud. Lõplik otsus on küll olnud väga lähedal, aga veel mitte. Loodan, et minu mantlipärijal õnnestub leping ratifitseerida.

Muidugi tahaksin, et Lähis-Ida küsimus saaks lahenduse. Aga sellega võib minna veidi kauem kui järgmised kuus aastat.

Viimased 12 aastat on olnud huvitav aeg Soomele ja soomlastele. Meeldiv aeg, sest neil oli nii sümpaatne president...

Tänan!

...aga teisest küljest pidi teie rahvas harjuma uue rahaga, euroga ja uue, avatud ühiskonnaga, piirideta riigiga. Nendega harjumine ei saanud lihtne olla.

Ei. Külma sõja ajal, kui teil omad raskused olid, siis olime meie mingis mõttes õigel poolel, aga täiesti nurgas. Olime viimane lääneriik. Mingis mõttes olime põhjas nurka surutud. Nüüd oleme pikkamööda hakanud harjuma, et me pole enam nurgas, et maakera on ümmargune ja me oleme üks ristumispunkt mitte ainult teel Venemaale, vaid ka Aasiasse.

Aga pole ainult nii, et noored soomlased lähevad välismaale õppima, vahel töölegi, abielluvad ja jäävadki välismaale. Üha enam inimesi tuleb Soome. Mõni muidugi loodab [seoses sellega] endiselt, et saab uksed-aknad sulgeda ja meenutada vanu häid aegu, mis minu meelest nii head polnudki. Mälu muudab minevikku ja alati positiivsemaks.

Minevikus, kui me näiteks polnud veel Euroopas, olid meil väga kõrged intressid. Mäletan, kui noorena korteri ostsime, maksime intressi üle 10 protsendi, vahel isegi 14-16 protsenti. Kui ma seda noortele räägin, küsivad nad, kas see oli ikka seaduslik. Jah, see oli seaduslik, see oli üldlevinud süsteem. Nüüd, kui intressid on vaid mõne protsendi suurused, peetakse seda normaalseks, nagu oleks alati nii olnud.

Siiski on suur osa inimesi ilmselt tõsises stressis kõigi nende muutuste tõttu. Kogu maailm teab, et Soomes on toimunud traagilisi kuritegusid...

Te mõtlete koolitulistamisi?

...on olnud jubedaid mõrvu, kus pereliige tapab ülejäänud. Korraga on Soomest saanud tõesti "nukrate laulude maa", aga 30 aastat pärast seda, kui Eppu Normaali selle laulu tegi.

Et Eppu Normaali selle laulu juba ammu kirjutas, räägib sellest, et taoline on põhjamaade inimeste jaoks üsna iseloomulik. Neli aastaaega on muidugi tore ja armas, aga kaks neist - sügis ja talv - on väga karmid. Me teame, et inimesed pole meil alati kõige rõõmsamad... Teine asi on see, et me pole harjunud kurtma, probleemidest rääkima. Arvame, et ainult nõrgad räägivad muredest. Nii need probleemid aina kasvavad, kui neist ei räägita, ei otsita abi.

Oleme ka minevikus üsna vägivaldsed olnud. Väga kurb, et perevägivald on endiselt probleem, kuigi ühiskond on üha arenenum ja professionaalne abi oleks olemas. Perevägivald on üks rahvuslikke teemasid, mida arutame ja millele püüame lahendusi leida. Vahel ütleme, et põhjuseks on majanduslik surve, liigne pingutamine. Vahel peame põhjuseks meeste ja naiste muutunud rolle. Vahel leiame, et inimesed pole harjunud linnaeluga ja nii edasi...

Üks asjaolu on kindel - tänapäeval me räägime neist asjust avatumalt. Ühes kohas juhtunu on teada kogu riigis. Me pole aga sugugi harjunud sellega, et nüüd teab sellest ka kogu Euroopa.

Mis puutub koolitulistamisse, siis meil tegelesid sellega mitmed komisjonid. Mis meid mitte ei rõõmusta, aga mis selle juures hea on - see, et tegemist pole mingi organiseeritud süsteemiga. Lihtsalt üksikjuhtumid erinevates paikades.

Selles mõttes teeb pigem muret inimeste psühholoogiline seisund. Me teame hästi, et nende asjaolude tõttu, mida äsja mainisin, vajame rohkem avatust ühiskonnas ja perekonnas, et väline abi oleks võimalik. See on täiesti selge. Aga samas põhjust ka küsida, kas tänapäeva kooliklassid on liiga suured või kas vajame rohkem õpetajaid ja sotsiaaltöötajaid.

Aga ma ei jätaks kõrvale filmide ja meedia mõju. Vägivalda kujutatakse seal sageli igasuguste probleemide lahendusena või vapra käitumisena. Seepärast arvan, et peame probleemidest sügavuti rääkima.

Peamiselt on selliste vägivallategude taga mehed. Väga harva on neid sooritanud naised ja siis on enamasti ema olnud raskustes väikeste lastega. Selliseid juhtumeid on olnud ajast aega. Isegi kriminaalseadustikus on juttu sünnitusjärgsest depressioonist.

Aga mul oleks hea meel, kui meid aitaks meie sõbrad Euroopas, kes oskaks nõu anda, sest küsimus pole ainult Soomes. Taolisi asju on juhtunud paljudes lääneriikides. Kaug-idas on endiselt olukord, kus neist asjadest ei räägita. Aga kui me juba hakkasime sellest rääkima nii Euroopas kui USA-s, peaksime koos välja arendama ka süsteeme, mis olukorda parandaksid.

Värske statistika ütleb, et eestlased on mullu toime pannud kaheksa protsenti Soome kuritegudest. Pean oma kaasmaalaste nimel vabandust paluma, aga kas Eesti kodanikud on soomlaste jaoks probleemiks muutunud? Kas nad on muutunud häirivaks...?

Ei... Tegelikult me teame Soomes seda süsteemi väga hästi. Rootslaste väljend "jälle üks soomlane" oli paar-kolmkümmend aastat tagasi igas Rootsi ajalehes. On fakt, et immigrantidel, kes äsja riiki kolisid, on suurem tõenäosus sattuda raskustesse. Selles mõttes ütleksin, et see on mitte normaalne, aga tavaline. Teame, et sama lugu juhtus soomlastega Rootsis.

Aga üldisemalt rääkides - te olete teretulnud naabrid. Peaksite nägema meie sügisesi suuri turge, kus on kohal eestlased, ettevõtted ja firmad. See on nii populaarne, ülimalt populaarne. Kohal pole ainult Soomes elavad eestlased, soomlasedki tulevad igasugust kaupa ostma.

Meile meeldib, et olete osavad ja maitsekad kõiges, mida teete. Selles mõttes ütleksin, enamik soomlasi peab teid väga headeks naabriteks. Muidugi on nii Eestis kui Soomes neid, kes tahaks uksed ja aknad sulgeda ja loota, et keegi neid ei näe.

Enamik eestlasi, kes on Soome elama läinud ja Soomet nüüd oma kodumaaks peavad, ütlevad, et Soome ühiskond on kindlasti parem kui Eesti oma. Aga ometi ütlevad Soome ametiühingud, et eestlased muudkui tulevad, varastavad teatud sektorites soomlastelt töö...

See pole tõsi. Olen ise ametiühinguliikumisest tulnud, mu sõbrad on seal endiselt. Nad pingutavad, et aidata eestlastel ja teistel välismaalastel, kes on Soome tööle tulnud, ametiühingu liikmeteks saada. Nad on aidanud mitmel põhjusel neidki, kes ei ole veel ametiühingus.

Muidugi on probleem, kui tuled tööle ja keelt ei oska. Soomes pole [tööl] ainult eestlased, vaid ka ukrainlased, valgevenelased jne. Võib juhtuda, et ühist keelt pole.

Minu meelest on üks väga hea idee... Möödunud nädalal külastasin Helsingis Eesti maja. Nad ütlesid, et üks populaarne teema selles eestlaste keskuses on programmid perekondadele ja lastele, et nad saaksid tulla õppima, kuidas olla uued Soome kodanikud, aga samas ka eesti lapsed. Nii saadakse selgeks kaks kultuuri, et mõlemas õnnelik olla. Aga seal ka õpitakse soome keelt ja tuletatakse meelde eesti keelt.

Täiskasvanud, kes arvavad, et oskavad soome keelt, räägivad ju tegelikult samamoodi, nagu mina räägin eesti keelt... (ärge paluge mul rääkida!) Nad õpivad nendel koolitustel ka soome keelt, mida nad oma töös vajavad.

Seega arvan, et ametiühingu liikmeks olemine on tähtis. Soomes on see väga hinnatud. Ütlen kõigile Soome läinud eestlastele: liituge ametiühingutega! Kui tulite ka lühemaks ajaks, õppige tundma meie ametiühingute tööd ja meie võimude tööd. Inimesi uues riigis saab ekspluateerida, ka Soomes, ja väga rängalt, kui nad oma õigusi ei tea. Teeme siis seda koos!

Peame nüüd teemat vahetama...

Sellest jätkaksin terve päeva!

Te olete sotsiaaldemokraat, peategi ametiühinguid kiitma...

Ei, asi pole selles! Juba oma perekonna ajaloo tõttu olen pühendunud, aga töölisklass on kõikjal sama. Selles mõttes peame nägema õiglust.

Kui eestlased on Soomes teretulnud, mis saaks olla veel parem uudis...

Nad on teretulnud, samadel õiglastel tingimustel.

On üks väga tähtis teema, mis, isegi kui see ei puuduta igat eestlast, huvitab ometi kõiki. Need on Soome ja Venemaa suhted.

Lõpuks tuli ära...

Kas arvasite tõesti, et ma ei küsi?

Eks ma tean eestlasi...

Mäletan, et Vladimir Putin... Parandage mind, kui eksin... Ta on kas lubanud või vähemalt kaalunud, et teeb teile kingituse - kingib uue kassipoja.

Jah, tõesti! Tegelikult nii Medvedjev kui Putin on minult küsinud, kas mind huvitaks siberi kass, sest meie Miska suri ära. Ütlesin, et Rontti, see vanem kass, on nii vana, et parem oleks veidi oodata, sest kui oled juba 19-aastane, siis sa ei taha enam uut sõpra. See võib rohkem stressi tekitada. Aga eks hiljem näeb, kassid mulle meeldivad.

Aga see soe sõprus, mida olete aastaid isiklikult Venemaa ja Soome vahele ehitanud - milles on selle saladus? Teate kindlasti hästi, et meie suhted Venemaaga pole võrreldavadki.

Meil on sõjast juba enam kui 60 aastat möödas. Aeg...

Teil oli sõda, verine...

Jah, oli. Aga vahel on sõjaga lihtsam. Kui see on läbi, siis on läbi.

Ütlen alati, et me oleme harjunud olema naabrid. Teie olite majas sees. See on teine asi. Teil on teistsugused mälestused, aeg on teine, 60 aastat pole möödas. Venelased tundsid midagi muud, kui teie iseseisvaks saite. Meil oli lihtsalt sõda, olime kaks iseseisvat riiki - suur ja väike. Kumbki poleks saanud seda sõda võita, meie kaotasime osa oma riigist. Aga meilgi võttis aega, et õppida taas naaber olema.

Mul pole vist ilus öelda, et 40 aasta pärast on teisiti, aga nüüd on meil Euroopa Liit, te olete selle liidu ja NATO liikmed, teil on kõik olemas! Olete mitte ainult taas iseseisvad, vaid ka osa Lääne-Euroopa perest. Selles mõttes on teil nüüd kõik korras.

Venelasedki on mõistnud, et pole mõtet elada ainult nostalgias, arvestades Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Nüüd tuleb oma riiki üles ehitada. Vähemalt loodan seda.

Kas me tegime vea 70 aastat tagasi, kui alla andsime...?

Ma ei usu, et saaks öelda... Ajalugu annab ainult ühe vastuse. Te olete veel väiksem riik kui meie. Te olete lähemal sakslastele ja poolakatele, Kesk-Euroopale. Teil on teistsugune ajalugu. Ajalugu me muuta ei saa. Elame parem olevikus ja mõtleme tulevikule.

Vahest saame muuta oma suhtumist? Üks minu kolleeg kirjutas teist kunagi loo. Ta kirjutas, et selle asemel, et hullumeelselt otsida Eesti Nokiat, kas peaksime keskenduma sellele, et leida Eesti Tarja Halonen?

Mina ütleksin, et Nokia on juba ajalugu. Uus teema on Angry Birds. Uus Soome mäng Angry Birds, mida kopeeritakse kõikjal. Mina ütleksin, et tehke teie enda omad. Olete olnud meist edukamad mitmetel rahvusvahelistel kultuuriüritustel, seega olete väga loomingulised inimesed. Kui panete kokku selle, mida teate uuest tehnoloogiast, hariduse, mida kõrgelt hindate, ja kogu selle loovuse, siis võite saavutada palju enamat, kui meil on.

Ma arvan, et väga varsti läheb teil paremini igas sektoris. Juba praegu on ju nii paljudel aladel. Meie võime teid tulevikus veidi kadestamagi hakata, aga see on isegi hea, kui mõjub positiivselt mõlemale poolele.

Muide, kas Soome presidendil on endiselt Nokia või...

Muidugi on mul Nokia! Ei hakka muule mõtlemagi. Mul on viimaste tulemuste üle väga hea meel, Nokia sai hea kasumi. Aga kunagi välismaal küsiti minult, kas ma pole murelik, kui meil on vaid üks selline suur puu nagu Nokia. Ütlesin, et loomulikult tahaksime, et kasvaks rohkem väikesi puid, et oleks terve mets, aga sellepärast ei hakka me veel suurt puud maha raiuma.

Mõeldes raskustele, mis Nokial on olnud, siis loodame, et sellest said võimaluse teised väikeettevõtted, et samamoodi kasvama hakata. Ka Nokia tegutses samal põhimõttel. Inimestele, keda firma ei saanud enam oma palgal hoida, öeldi, et kui nad tahavad asutada uue ettevõtte, siis Nokia aitab. Küsimus pole selles, et sul on üks suurfirma või üks edulugu nagu Nokia või Angry Birds. Küsimus on selles, et peame püüdma luua võrgustikku, kus firmad üksteisele tööd annavad.

Olles nüüd kuulanud uusi presidendikandidaate, leian, et nemad mõtlevad samadele teemadele - kuidas aidata soomlastel saada ettevõtjateks, panna nad loovalt mõtlema. Mina kui endine ametiühingujurist lisan alati juurde, et töötingimused peavad olema korralikud.

Aga siiski, selline loovus on teil olemas, läheb veel natuke aega. Teie integratsioon Euroopasse on olnud väga edukas.

Vähem kui nädal on jäänud päevani, kui kogu maailm saab teada uue Soome presidendi nime. Proua president, [sotsiaaldemokraatide presidendikandidaat] Paavo Lipponen ütles, et nende valimiste põhiküsimus on Soome tulevik. Hea küll, nii on kõigi valimistega, aga antud juhul... mis on suurim erinevus tulevikus Niinistöga või Haavistoga?

Loodan, et nad jõuavad seda viimaste päevade jooksul selgitada. Paljud ütlevad, et erinevus võrreldes eelmiste presidendivalimistega on see, et nüüd on kandidaatideks kaks meest, mitte mees ja naine nagu varem... On kaks härrat, mõlemad kas paremtsentristid või parempoolsed. Nad vist tahaks mõlemad ise öelda, et on pigem paremtsentristid.

Muidugi, Haavisto on Niinistöst kümme aastat noorem, aga vanusevahe pole nii väga suur. Niinistö on endine rahandusminister, töötanud Luksemburgis panganduses. Selles mõttes rohkem rahandusmees. Haavisto on pigem keskkonnainimene. Niinistö on konservatiivsem kui Haavisto.

Aga lõpuks tulevad mängu ka emotsioonid. Ütlesin, et inimesed mõtlevad ajudega, aga ka südamega. Paistab, et mõlemal kandidaadil on väga entusiastlikud toetajad. Teiegi olete valinud endale väga head presidendid ja parlamendi, vastavalt teie valimissüsteemile... Aga soomlastele meeldib praegu, et neil on taas dialoog, arutelud.

Muidugi on ka ekstremistid, kes ei mängi puhast mängu, aga üldiselt on valimiskampaaniad olnud palju puhtamad ja leebemad, kui see oli aastal 2006. Mul on selle üle väga hea meel.

Sauli Niinistö on vihjanud, et Soome tulevik võib üha rohkem ja rohkem olla seotud NATO liikmeks olemisega...

Ei! Ta on tugevalt selle vastu!

See on küll huvitav teema. Ükski kandidaat, ei need kaks ega ülejäänud, pole öelnud, et nad pooldaksid NATO-sse astumist. Usun, et siin taga on asjaolu, et mida nad ka omaette ei mõtleks, nad teavad, et üldiselt on soomlased rahul meie praeguse süsteemiga. See tähendab, et oleme Euroopa Liidu täisliikmed. Oleme NATO partnerlusprogrammi liikmed. Oleme osalenud NATO operatsioonidel, aga ka juhtinud operatsioone, kus NATO on osaline. Oleme Euroopa julgeolekuprogrammi poolt, aga ei vaja... Me ei pea mõtlema praegu liikmeks astumisele.

Meediat huvitab see väga, kandidaadid on aga öelnud, et pole õige aeg. Soome, Rootsi, Austria, Iirimaa või Moldova ja vist ka Küpros... Me ei ole NATO liikmed, aga pooldame koostööd, kas siis EL-i juhtimisel või NATO-ga kokku leppides, aga mitte liikmena. Minu meelest peaks NATO ise mõtlema, kui palju nad vajavad uusi liikmeid ja kui palju häid partnereid.

Tahaksin nüüd teilt nõu küsida. Ma ei tea, kas Eesti president on teile rääkinud, aga viimastel nädalatel kasvab Eestis parteidevastane kriitika. President on öelnud, et üks tema suuremaid muresid on see, et parteid on üha rohkem rahvast eemaldunud ning puudub usaldus, kindlus. Kas saate meie rahvale ja parteidele nõu anda, mida me peaks tegema, et taas üksteisele läheneda?

Vastust sellele tahaksin ka ise teada. Sarnane olukord on tekkinud paljudes lääneriikides, ka Eestis ja Soomes. Inimesed pole huvitatud võtma endale kohustusi valel ajal. Selles mõttes, et hakkama liikmeks või midagi... Inimesed tahaks pigem töötada erinevate projektidega piiratud aja jooksul. Vist on käes aeg, kui inimesed tahavad olla isiksustena vabad, mitte öelda, et nad alati valivad seda või teist parteid, vaid pigem näha, kuidas parteid käituvad. Miks ka mitte.

Aga mina ütlen selle peale, et maailm, mitte ainult Euroopa, on aina rohkem integreerunud, muutunud üheks külaks. Ja selleks, et saada häid tulemusi ning leida parim rada tulevikku, peame olema palju kannatlikumad ja pühendunud pikaajalisele tööle.

Peame olema üha kannatlikumad koostööd tehes, isegi kui alati ühel nõul pole. Selles mõttes arvan, et poliitilised parteid peavad endasse vaatama ja ütlema, kas on selleks valmis. Samuti kodanikud - kas nad on valmis? Ma ei eelda seda, et nad peaks parteiliikmeteks hakkama, aga nad peavad nägema, et parteid on demokraatliku süsteemi osa.

Eestis on vana ütlus ja mida vanemaks see saab, seda tõesem see tundub - eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Kuidas saame rääkida sotsiaalsest õiglusest, kui see põhimõte on kõige alus?

Lõppude lõpuks meeldib nii eestlastele kui soomlastele enesekriitika. Näiteks kui tuled Helsingisse ja ütled, et Finlandia hoone on nii ilus, siis vastan mina, et selle seinte marmoriga on nii palju probleeme olnud. Kui midagi kiidad, vastan kohe, et sa ei tea ju tausta...

Eestlased on veidi samasugused. Nad tahavad teha enesekriitikat, aga ettevaatust - teistelt nad kriitikat kuulda ei taha. Isegi naabritelt mitte. Seega arvan, et...

Ma ei muretseks liialt. Te olete vaevalt 20 aastat taas vaba riik olnud. Ärge oodake imesid! Lihtsalt arenege, ja hästi. Te olete väga tublid!

See on vist täna viimane küsimus. Tahaksin teada, kuidas oma isiklikku tulevikku ette kujutate. Mida järgmiseks teete? On spekuleeritud väga prominentsete ametite üle. ÜRO...

ÜRO mulle väga meeldib. See on meil ainus tõeliselt ülemaailmne demokraatlik organisatsioon. See pole eriti võimas, aga võime selle tugevamaks muuta. Olen töötanud ÜRO heaks kõik need 12 aastat. Olin aastatuhande tippkohtumise juht, olin tööorganisatsioonis, nüüd jätkusuutlikkuse projektis... Olen lubanud ka ÜRO peasekretärile, et jätkan seda tööd, aga see pole niivõrd töö, kuivõrd minu kirg ja huvi. Olen lubanud osaleda ka teiste ÜRO organisatsioonide töös.

Ütleme, et tahan olla aktiivne kodanik. Nii Soome kui maailma heaks. Ja kõik.

Nagu alguses ütlesin - iga rännak jõuab kord lõpule. Loodan, et teie ja Soome tulevik on helge ning kõik läheb hästi nii meil kui teil.

Soovin sama meile mõlemale. Olen kindel, et meil on head naabrid.

Suur tänu, proua president.

Toimetaja: Tõlkis Toomas Karik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: