Ivo Kruusamägi: miljon artiklit eestikeelses Vikipeedias ({{commentsTotal}})

Ma ei kahtle selles, et eestikeelne Vikipeedia jõuab miljoni artiklini. Küsimus on lihtsalt ajas. See hetk võiks saabuda kordi varem kui keegi meist oodata oskab – suudaks me ainult tuleviku veebientsüklopeedia arendamiseks rakendada kas või kaduvväikese osa täna kasutamata potentsiaalist.
Võib küll väita, et me oleme liiga väike rahvas ja ei suuda kunagi selleni jõuda, aga see on ekslik. Küsimus on ainult selles, kas me seda soovime. Kui tahe on tugev, muutub esmapilgul utoopiana näiv suurus kiirelt reaalsuseks.

Ingliskeelses Vikipeedias on praegu registreeritud kasutajaid enam kui 16,2 miljonit. Sellele me tõesti järgi ei jõua, aga kas on vajagi? Eestikeelse Vikipeedia arendajate eesmärk ei ole ju ingliskeelsest versioonist suuremaks kasvamine või sellega konkureerimine, vaid kõigile eestlastele vaba ligipääsu tagamine võimalikult suurele hulgale eestikeelsele teabele.

Valdav osa ingliskeelse Vikipeedia sisust on loodud vähem kui 10 000 inimese poolt. Suuruselt teise - saksakeelse versiooni - tuumikusse jääb aga juba alla 1000 inimese. Miljoni artiklini jõudis hiljuti ka hollandikeelne Vikipeedia, mille aktiivne kasutajaskond on veelgi tagasihoidlikum.

Nüüd oleks sobilik võrdlusse lisada meie enda keeleversioon, milles kõigest mõne kuu pärast ületatakse 100 000 artikli piir ja kus kakskümmend kõige aktiivsemat kaastöölist on kokku teinud ligi 50 protsenti muudatustest (kui jätta arvestamata programmijuppide poolt keelelinkide jm lisamiseks tehtud redigeerimised)! Võib kindlasti öelda, et tänu kõigest 30 inimese panusele on loodud suurem osa sisust.

Eesti võib olla väike riik, aga nõnda tillukesed me ka ei ole, et me ei leiaks rohkem kui 30 inimest, kes suudaksid Vikipeedia arengusse panustada. Kõigest 300 aktiivse kaastöölise olemasolul võiks meie ühine veebientsüklopeedia iga järgneva aastaga kasvada suurema hulga artiklite võrra kui meil neid praegu kokku on.

Kust aga võtta need inimesed, kui kellelgi ei ole selle jaoks vaba aega? Või oleme oma küsimusega eksiteel - sest ei ole vaja leida mitte erandlikku gruppi inimesi, vaid näidata, et seesugune ajaressurss on olemas väga paljudel.

Kuhu kulub see kõige ihaldusväärsem vara, aeg? Näiteid võib tuua palju, aga alustame ühest igapäevasemast - televisioon.

Võtsin ette EMORi andmed ja uurisin, kui palju vaatab üks Eesti elanik seda nurgas helendavat pildikasti. Saamaks aga paremat pilti mastaapidest, liitsin kokku kõigi meie aastase telerivaatamise aja ja ega kahest miljardist (!) tunnist palju puudu ei jäänud. Seda on üle kümne korra enam, kui on kokku kulunud kõigi Vikipeedia keeleversioonide loomiseks.

Meile tundub, et meil ei ole aega, et suhelda oma lähedastega, tegeleda kultuuri või spordiga, õppida või võtta ette ühiseid üritusi koos oma kohaliku kogukonnaga. Kas tõesti? Ehk on meelelahutus haaramas endale liiga suurt osa meie elust ja nüüd oleks aeg tagasi pöörduda selle juurde, millega me tõeliselt tegelema peaksime? Siin mängib olulist rolli tahtejõud, mis määrab meie võime võtta lihtsate lahenduste eelistamise asemel ette keerulisemaid, kuid seda vajalikumaid.

Karl Martin Sinijärv: "Kui loen, et eestlane kulutab keskeltläbi neli ja pool tundi päevas telekavahtimisele, haarab mu käsi sulepea järele, et signeerida ettepanek maksuametile telekamaksu kehtestamise asjus. Niivõrd ebaproduktiivne tegevus nagu telekavahtimine lausa karjub maksustamise järele." (ERR, 30.01.2012)

Vikipeedia ei vaja, et miljon eestlast seda iga päev neli tundi arendaksid - tohutu suureks abiks oleks juba see, kui ainult tuhatkond kaasmaalast kas või ainult korra nädalas pool tundi sellega tegeleda püüaks.

Asi ei ole aga ainult Vikipeedias. Me tõesti suudaksime tohutult palju saavutada, kui kasutaksime kas või väikese osa oma ajast ühiskonna hüvanguks (näiteks "Teeme ära!" -talgud). Vikipeedia on ainult üks näide, mis tõestab taas kord, et väga väike hulk inimesi võib luua erakordselt suure asja ja iga inimese panus on oluline. Ei ole tarvis lennukat fantaasiat, et vaimusilmas näha, mida saab luua suure hulga inimeste ühise töö tulemusel. Peab hakkama vaid otsast tööd murdma ja peagi pudenevad ka kõige kindlamad kaljud põrmu.

Miljon artiklit tuleb. Kas viie, 15 või 50 aasta pärast, sõltub aga juba suuresti sellest, mida teed sina, kes sa neid ridu loed. Nõndasamuti oleneb sellest ka meie homne elukvaliteet siin riigis.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: