Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Muinsuskaitse eraldab pühakodade restaureerimiseks üle 660 000 euro
Muinsuskaitseamet kinnitas riikliku pühakodade säilitamise ja arengu programmi tänavuse aasta eelarve käskkirja, mille põhjal eraldatakse pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad. Eelarve koostamise peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid hetkel pooleliolevate tööde lõpetamine, teatas amet.
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus mullu kevadel lume raskuse tõttu sisse).
Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi.
Toetatakse ka Pöide ja Tapa kiriku avarii-restaureerimistöid
Alustatakse ka uute projektide rahastamisega, mis hõlmavad kriitilises seisus olevaid avariilisi kirikuid üle Eesti. Kõige suuremas mahus toetatakse Pöide kiriku katuse avarii-restaureerimise alustamist, mis on aastaid olnud pühakodade programmi plaanis, kuid eelarve vahendite vähesuse, tööde mahukuse ning kõrge maksumuse tõttu on oma järjekorda oodanud. Üks suuremaid projekte on ka Tapa kiriku katuse avarii-restaureerimistööd.
Väiksemaid avariiliste tööde toetusi antakse Kassari kabelile rookatuse paigaldamiseks, Järva-Jaani kiriku kooriruumi katusekonstruktsiooni toetamiseks, Simuna kiriku tormikahjustuste likvideerimiseks ja Haapsalu metodistide palvela katuse remondiks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimist.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul ei kata pühakodade programmi eelarve rahad tegelikke vajadusi kuid suureks abiks on kultuuriministeeriumist eraldatavad otsetoetused millede maht on tänavu ligi 900 000 eurot.
"Muinsuskaitseamet sooviks panustada meie kultuuriväärtuse säilimisse veelgi suuremas mahus. Reaalselt tuleb aga endale aru anda, et see on parim, mida hetkel teha suudame," ütles Uustalu.
"Tänu erinevatele partneritele - kultuuriministeerium, kohalikud omavalitsused, kogudused ja paljud eraisikud - õnnestub meil igal aastal päästa mitmed olulised ajaloolised hooned. Loodame, et koostöös suudame edaspidi teha veelgi enamat ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamisel tulevatele põlvedele," lisas ta.
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avarii-restaureerimine (katus kukkus mullu kevadel lume raskuse tõttu sisse).
Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi.
Toetatakse ka Pöide ja Tapa kiriku avarii-restaureerimistöid
Alustatakse ka uute projektide rahastamisega, mis hõlmavad kriitilises seisus olevaid avariilisi kirikuid üle Eesti. Kõige suuremas mahus toetatakse Pöide kiriku katuse avarii-restaureerimise alustamist, mis on aastaid olnud pühakodade programmi plaanis, kuid eelarve vahendite vähesuse, tööde mahukuse ning kõrge maksumuse tõttu on oma järjekorda oodanud. Üks suuremaid projekte on ka Tapa kiriku katuse avarii-restaureerimistööd.
Väiksemaid avariiliste tööde toetusi antakse Kassari kabelile rookatuse paigaldamiseks, Järva-Jaani kiriku kooriruumi katusekonstruktsiooni toetamiseks, Simuna kiriku tormikahjustuste likvideerimiseks ja Haapsalu metodistide palvela katuse remondiks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimist.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul ei kata pühakodade programmi eelarve rahad tegelikke vajadusi kuid suureks abiks on kultuuriministeeriumist eraldatavad otsetoetused millede maht on tänavu ligi 900 000 eurot.
"Muinsuskaitseamet sooviks panustada meie kultuuriväärtuse säilimisse veelgi suuremas mahus. Reaalselt tuleb aga endale aru anda, et see on parim, mida hetkel teha suudame," ütles Uustalu.
"Tänu erinevatele partneritele - kultuuriministeerium, kohalikud omavalitsused, kogudused ja paljud eraisikud - õnnestub meil igal aastal päästa mitmed olulised ajaloolised hooned. Loodame, et koostöös suudame edaspidi teha veelgi enamat ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamisel tulevatele põlvedele," lisas ta.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim