Uuring: võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma ({{commentsTotal}})

{{1332250800000 | amCalendar}}
Uuest integratsiooni monitooringust nähtub, et aastatele 2007-2008 iseloomulik olnud võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma.
Täna esitleti riigikogu konverentsiruumis kultuuriministeeriumi tellimusel ning Praxise, TNS Emori ja Tartu ülikooli teadlaste koostatud 2011. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemusi. Monitooring hõlmas rahvussuhete ja identiteedi, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitiliste eelistuste, osaluse ja meediatarbimise valdkondi ning käsitles ka uusimmigrantide kohanemise probleeme, teatasid kultuuriministeerium ja Praxis.. 

Monitooringu üks peamisi järeldusi on, et Eestisse eri aegadel sisserännanuid ja nende järeltulijaid ei saa lõimumispoliitikas käsitleda ühtse grupina. Venekeelne elanikkond on eristunud  üsna vastandlikeks rühmadeks. Kui võtta lõimumise tunnusteks eesti keele oskus, Eesti kodakondsuse omamine, kodumaatunne ja enda samastamine Eesti rahvaga, siis võib öelda, et täielikult või tugevalt lõimunud on ligikaudu  kolmandik (32%), täielikult lõimumata aga 13 % Eesti teistest rahvustest elanikkonnast.

Nii tugevalt lõimunute kui täielikult lõimumata rühma osakaal teistest rahvustest 15-74 aastaste elanike seas on 2008. aastaga võrreldes kasvanud ligikaudu 5 protsendi võrra. Seega on erinevused  venekeelse elanikkonna rühmade vahel kasvanud.

2008. ja 2011. aasta monitooringu tulemuste võrdlus viitab sellele, et aastatele 2007-2008 iseloomulik olnud võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma.Kuigi hoiakud pole nii positiivsed kui majanduskriisi eelsetel aastatel, on pilt mitmete näitajate osas siiski parem kui 2008. aastal. Näiteks on määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas kasvanud soov Eesti kodakondsust omandada.

Kui 2008. aastal märkis 51%  määratlemata kodakondsusega vastajaist, et nad sooviksid Eesti kodakondsust, siis praegu on nende osakaal suurenenud 64 protsendini. Tugevnenud on ka teistest rahvustest Eesti kodanike kodumaatunne - 76% neist peab Eestit ainsaks kodumaaks.

Positiivsemaks on muutunud eestlaste hoiakud teiste rahvuste kaasamise suhtes. 66% eestikeelsetest vastajatest nõustus väitega: "Venekeelse elanikkonna arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on osa Eesti ühiskonnast".

Majanduskriis on mõnevõrra suurendanud rahvuslikke erisusi tööturul nii töötuse osakaalu kui hõivestruktuuri osas. See on lisanud Venemaa tööturu ja ühes sellega ka Venemaa kodakondsuse atraktiivsust venekeelsest keskkonnast pärit  noorte seas. Monitooringu tulemused viitavad vajadusele  pöörata suuremat tähelepanu teistest rahvustest noorte motivatsioonile jätkata õpinguid ja leida eneseteostusvõimalusi  Eestis.

Samas on kasvanud eestikeelse kõrghariduse eelistus venekeelse elanikkonna seas. Kui 2008. aastal eelistas 19 protsenti vene  emakeelega vastajatest eelistatud kõrghariduse keelena eesti keelt, siis nüüd on  nende osakaal kasvanud 26 protsendini.

Monitooring toob esile, et  seda kolmandikku venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti ühiskonnas hästi lõimunud,  aktiivne ja tugeva kodanikuidentiteediga, tuleks rohkem kaasata edasise lõimumis- poliitika kavandamisse ja elluviimisesse. Lõimumisele saavad kaasa aidata nii riigi institutsioonid kui  kodanikuühiskond, sealhulgas vabaühendused, erakonnad, tööturu partnerid.

Eesti ühiskonna lõimumismonitooring ja kokkuvõte on kättesaadav kultuuriministeeriumi, Emori ja Praxise kodulehel.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: