Aro Velmet: räägime liigselt "õigest" mehelikkusest ja naiselikkusest ({{commentsTotal}})

‎Me ei ole mingil põhjusel rahul sellega, et mehed, naised, interseksuaalsed inimesed, transseksuaalid, mehelikud naised, naiselikud mehed ja kõik teised võiksid tegelda oma sotsiaalse identiteedi vormimisega omal käel ja võimalikult vabalt, kirjutab Aro Velmet Õpetajate Lehes.
1905. aastal avaldas USA bioloog R. B. Bean ajakirjas American Journal of Anatomy artikli, milles väitis, et ajupoolkerasid ühendava närvikiudude kogumi corpus callosum’i suurus mõjutab inimeste enesevalitsemise võimet ja intellekti. Veelgi olulisem - samas artiklis väitis Bean, et teatud inimgruppidel, nimelt naistel ja aafriklastel, on corpus callosum eriliselt väike, mistõttu on loogiline, et just naised ja aafriklased on sageli eriti hüsteerilised ja arutlemisvõimetud.

Beani - ja teiste Ameerika bioloogide - austajad kasutasid leidu kiiresti põhjendamaks, miks naistel ei ole valimisõigust tarvis. Leidus isegi teadlasi, kes osutasid, et feministidel ja sufražettidel on corpus callosum ebanormaalselt suur ning et nende võitlus võrdsete õiguste eest ei ole mitte poliitiline tahteavaldus, vaid bioloogiline väärareng.

Statistiline soga

Probleeme oli vaid üks. Beani ülemus Johns Hopkinsi ülikoolis, Franklin Mall, oli bioloogi tulemuste suhtes skeptiline ning kordas eksperimenti täpsemate vahendite ja uuendatud meetoditega. Mall leidis, et Bean oli pehmelt öeldes soga ajanud: statistiliselt olulisi soo- või rassipõhilisi erinevusi corpus callosum’i suuruses ei olnud võimalik leida.

1992. aastal avaldas USA juhtiv nädalaleht Time oma esikaanel artikli, milles väideti, et neuroteaduse uued meetodid on tõestanud, et corpus callosum on "naistel sageli laiem kui meestel, mis võib tähendada et parem ja vasak ajupoolkera suhtlevad omavahel tihedamalt - see seletab naiselikku intuitsiooni". Samal aastal kirjutas teine juhtiv nädalaleht Newsweek, et naiste corpus callosum’i suurem tagaosa võib seletada naiste paremat keeleoskust.

Taas kord oli kõik selge, kui välja arvata tõsiasi, et viimase kahekümne aasta jooksul on teadusuuringud samas küsimuses jõudnud ääretult erinevatele järeldustele ning paljude teadlaste uuringud näitavad, et soopõhiseid erinevusi corpus callosum’i suuruses ei esine.

Need kaks lugu illustreerivad hästi, miks näiteks Lauri Linnamäe heas usus esitatud üleskutse "kokku leppida selles, millised erinevused meeste ja naiste vahel on lihtsalt erinevused [...] ning millised erinevused on ebaõiglased, ahistavad ja kunstlikud" (uudised.err.ee, 13.04.) on lihtsam teoorias kui praktikas.

Veelgi enam - see pole mitte lihtsalt keeruline, vaid ka ebavajalik, sest enamiku kolmanda laine feministide, sooneutraalset kasvatust pooldavate lapsevanemate, seksuaalvähemuste eest seisjate ja muidu rootslaste eesmärk ei ole mitte loomulikke ehk bioloogilisi eripärasid nullida, vaid vastupidi, lasta indiviididel särada nende isikupäras, ainulaadsuses ja mitmekülgsuses, selmet üritada neid lahterdada kahte kitsasse ja mitte kunagi täpselt sobivasse kätki, mille nimeks on "mehelikkus" ja "naiselikkus".

Ent tuleme bioloogia juurde tagasi. Linnamäe kirjutab, et "meeste ja naiste erinevused ulatuvad püksist kaugemale". Tõepoolest. Ent mida kaugemale minna, seda segasem on, kuivõrd täpselt need erinevused püksis olevaga seotud on. Corpus callosum’i juhtum (ning selliseid näiteid on palju) näitab, et neuroloogiliste erinevuste mõõtmine ei ole sugugi nii lihtne, kui me arvame.

Kusjuures just ajakirjanikud on sageli need, kes mitmetimõistetavatest ja väheuuritud korrelatsioonidest sageli ilmselge üksühese vastavuse teevad - võimalikust erinevusest corpus callosum’i suuruses saab, sõltuvalt sajandist, kas naiste hüsteerilisuse ja vähese õpivõime või intuitsiooni ja keeleanni allikas.

Bioloogia pole ainus tegur

Sel põhjusel on enamik teadlasi oma uurimistulemuste sõnastamisel ka väga ettevaatlikud. Sugudevahelised bioloogilised eripärad ei ole selgelt eristatavad, lisaks ei ole need kaugeltki ainsad tegurid, mis teevad inimesest inimese. Nagu kirjutas hiljuti Kati Aus, on "[sooliste] eelistuste kujunemisel ühtviisi oluline roll nii bioloogilistel, psühholoogilistel kui ka sotsiaalsetel teguritel" (Õpetajate Leht, 13.04.).

Kui arvestada inimeste bioloogia tohutut varieeruvust ja keskkondlike ning sotsiaalsete tegurite mitmekesisust, jõuamegi maailmani, kus on eksisteerinud matriarhaate (nt Iruqois' indiaanlased) ja kolme sotsiaalse sooga ühiskondi (nt varakeskaegne Bütsants); kus on tüdrukuid, poisse ja interseksuaale (inimesi, kellel on mõlema soo bioloogilised tunnused), heteroseksuaalseid, biseksuaalseid ja aseksuaalseid inimesi (paljudest teistest eelistustest rääkimata); mehi, kes armastavad autosõitu, ja mehi, kes armastavad joogat, naisi, kes mängivad korvpalli, ja naisi, kes lakivad küüsi. Selgub, et erinevused grupi sees on sageli suuremad kui gruppide vahel.

Ometi ei ole me mingil põhjusel rahul sellega, et mehed, naised, interseksuaalsed inimesed, transseksuaalid, mehelikud naised, naiselikud mehed ja kõik teised võiksid tegelda oma sotsiaalse identiteedi vormimisega omal käel ja võimalikult vabalt. Vastupidi, me räägime liiga sageli sellest, milline on "õige" mehelikkus ja "õige" naiselikkus. "Mehed on agressiivsed", "naised on lobamokad", "naine on kodu lukk", "õige mees on töömurdja" - neid väljendeid kasutatakse Eestis iga päev ja seda nimekirja võiks pea lõpmatuseni jätkata.

Täismahus artiklit on võimalik lugeda Õpetajate Lehest.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: