Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Vormsi saarele rändas noor isakaru
Eile varahommikul Vormsi saarel Suuremõisa kandis kalavõrke nõutama läinud kohalik mees Eedik Kisler avastas metsarajal värsked karu jäljed. Ekspertide sõnul on tegemist noore isakaruga, kes on saarele tulnud mandrilt hajumisrände käigus.
Vormsi vallavalitsuse teatel selgus mõõtmise tulemusel, et karu päkajälje pikkus oli 20 cm ja laius 14 cm. "Mõõtude järgi tundus suur karu," ütles Edik Kisler.
Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil peab Vormsi uudisasukat käpa laiuse järgi tõenäoliselt nooreks, paari aasta vanuseks isakaruks, kelle kaal võiks praegu olla 80-100 kilo ringis.
"Üksikud karud ärkavad sageli taliuinakust juba märtsi esimesel poolel ja hakkavad ringi uitama ning toitu otsima. Sel ajal võivad nad vabalt üle jää saarele jalutada," ütles Männil. "Muidugi võis loom sinna liikuda ka ujudes, sest karud on head ujujad ning see pole tema jaoks sugugi suur vahemaa."
Männil lisas, et ühe kõige tõenäolisema versiooni kohaselt ujus mõned aastad tagasi jäätükiga Ruhnule triivinud karu sealt suvel ära Kura säärele Lätti. "Igatahes samal ajal, kui Ruhnult karu kadus, ilmus sama laia päkajäljega (ka 14 cm) isend Kuramaale, kus pikka aega karu polnud," lausus ta.
Männili sõnul on noored karud kuni 1,5-aastaseks saamiseni oma emaga koos tema territooriumil ning 1-2 aasta vanuselt lähevad rändama, et otsida uut elupaika. Isased läbivad uute elualade otsinguil reeglina palju pikemaid vahemaid kui emased. Vormsi karu on suure tõenäosusega saarele sattunud oma hajumisrändel ja see on vaid tema ajutine peatuspaik.
Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul poleks mujal Eestis karu jälgede leidmine eriline uudis, kuid Vormsi ulukite seas mesikäppa ei leidu ning seetõttu on elevus suur.
"Meil pole midagi selle vastu, kui karu jääks püsivalt saarele elama, kuid arvata on, et ta liigub varsti edasi, sest Vormsi pole tema jaoks piisavalt suur ning ta ei leia siit endale kaaslast," lausus ta.
Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil peab Vormsi uudisasukat käpa laiuse järgi tõenäoliselt nooreks, paari aasta vanuseks isakaruks, kelle kaal võiks praegu olla 80-100 kilo ringis.
"Üksikud karud ärkavad sageli taliuinakust juba märtsi esimesel poolel ja hakkavad ringi uitama ning toitu otsima. Sel ajal võivad nad vabalt üle jää saarele jalutada," ütles Männil. "Muidugi võis loom sinna liikuda ka ujudes, sest karud on head ujujad ning see pole tema jaoks sugugi suur vahemaa."
Männil lisas, et ühe kõige tõenäolisema versiooni kohaselt ujus mõned aastad tagasi jäätükiga Ruhnule triivinud karu sealt suvel ära Kura säärele Lätti. "Igatahes samal ajal, kui Ruhnult karu kadus, ilmus sama laia päkajäljega (ka 14 cm) isend Kuramaale, kus pikka aega karu polnud," lausus ta.
Männili sõnul on noored karud kuni 1,5-aastaseks saamiseni oma emaga koos tema territooriumil ning 1-2 aasta vanuselt lähevad rändama, et otsida uut elupaika. Isased läbivad uute elualade otsinguil reeglina palju pikemaid vahemaid kui emased. Vormsi karu on suure tõenäosusega saarele sattunud oma hajumisrändel ja see on vaid tema ajutine peatuspaik.
Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul poleks mujal Eestis karu jälgede leidmine eriline uudis, kuid Vormsi ulukite seas mesikäppa ei leidu ning seetõttu on elevus suur.
"Meil pole midagi selle vastu, kui karu jääks püsivalt saarele elama, kuid arvata on, et ta liigub varsti edasi, sest Vormsi pole tema jaoks piisavalt suur ning ta ei leia siit endale kaaslast," lausus ta.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim