Andrus Nilk: valitsuse panus tervisesporti võimaldab vaid hädavajaliku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valitsuse rahaline panus liikumisharrastuse edendamiseks on viimasel kolmel aastal püsinud samas suurusjärgus (731 000 eurot), mis katab hädavajalikud tegevused, kuid ei võimalda algatada uusi, kirjutab spordiajakirjanik Andrus Nilk valitsuse esimese tegevusaasta analüüsis.
Üleriigiliste rahvaspordiürituste osalejaskond on märkimisväärselt suurenenud, spordiklubide rühmatreeningud on harrastajatest tulvil ja maakondade terviseradadel võib näha üha rohkem jooksjaid ja kepikõndijaid ning kergliiklusteedel rattureid ja rulluisutajaid. Kõik need tublid oma tervise eest hoolitsejad annavad olulise osa valitsuse eesmärgi täitmiseks - et 2015. aastaks tegeleks 45 protsenti elanikkonnast korrapäraselt liikumisharrastuse ja spordiga.

Tõsi, valitsuse rahaline panus liikumisharrastuse edendamiseks on viimasel kolmel aastal püsinud samas suurusjärgus (731 000 eurot), mis katab hädavajalikud tegevused, kuid ei võimalda algatada uusi.

Laste ja noorte sportima ning kehaliselt aktiivselt vaba aega veetma kutsumine võiks olla jõulisem, konkreetsem ja laiahaardelisem. Hea, et kultuuriministeerium viib koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga läbi koolide sportimistingimuste uuringu, mis peaks sisaldama ka ülevaadet kehalise kasvatuse tunni sisust ja millest võiks võrsuda arengut soodustavad uued tegevused. Lapsepõlves (loe: koolis) sportima harjunul on täiskasvanuna tervislikku ja sportlikku eluviisi lihtsam järgida. Ühtlasi aitaks noorte spordihuvi süvendamine täita ka valitsuse teist tähtsat eesmärki 2015. aastaks: et spordiklubides sporti harrastavate kuni 19-aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist suureneks 26,5 protsendini.

2010. aasta novembris peetud sprordikongressil tõusis teravalt päevakorda treenerite teema: nende sotsiaalsed tagatised, treenerite koolitamine ja saavutusspordile orienteeritud treenerite väärtustamine. Siiani on selgusetu, kuivõrd tahab ja suudab kultuuriministeerium treenerite probleemidele lahendusi leida. Ümarlauakõnelustest kaugemale ei ole jõutud. Kultuuriministeerium viib aasta jooksul läbi uuringu "III-V kutsekvalifikatsiooni tasemega treenerite tööprofiil ning nende sotsiaalsed garantiid". Loodetavasti aitab see jõuda selgusele, missuguseid treenereid tuleb riigil ja kohalikel omavalitsustel rohkem toetada.

Spordi rahastamise korrastamisel valmistas kultuuriministeerium koostöös Eesti Olümpiakomiteega ette spordile riigieelarvest eraldatava raha jaotamise uue põhimõtted, mida on asutud ka pärast vastava määruse kinnitamist täitma.

Juba aastaid on räägitud vajadusest kaotada erisoodustusmaks, et ettevõtted saaksid maksuvabalt oma töötajate sportimist toetada. Selles küsimuses on valitsusliidus ilmne lõhe: Reformierakond on erisoodustusmaksu kaotamise vastu, IRL poolt. Vastasseisu püsimisel pole see kavatsus teostatav, mida tuleks valitsejatel ka otsesõnu öelda.

ERRi uudisteportaal avaldab maikuu jooksul koostöös projektiga Valitsemise valvurid valdkondade kaupa rea hinnanguid valitsuse esimesele tegevusaastale.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: