Juristide liit: õigusloomes on kiirustamise ja süsteemituse märke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikogu eelmine koosseis kiitis 23. veebruaril 2011 oma otsusega heaks "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018", mis muu hulgas nägi ette ulatuslikuma mõjude analüüsi, suurema kaasamise ning tõhusama ja parema õigusloome. Valitsuse tegevusprogrammis nähti selleks ette Eesti õigussüsteemi korrastamine selles suurema kooskõla ja lihtsuse saavutamiseks ning ülereguleerimise vältimiseks.
Selle eesmärgi täitmiseks on valitsus vastu võtnud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja" ja valmistab selle rakendamiseks ette õigusloome mõjude hindamise metoodikat, mille ettevalmistamine ja rakendamine on küll mõnevõrra hilinenud. Samuti on õigusloomes siiski veel märgata liigse kiirustamise ja süsteemitu eelnõude menetlemise ja vastuvõtmise märke.

Nii näiteks võeti 2011. aasta lõpus vastu hulgaliselt seadusemuudatusi ning 1. jaanuarist 2012 jõustus Eestis kehtivast pea 400 seadusest üle 120 muudetud uue seaduse redaktsiooni. Kindlasti aitab õigusloome headusele ja stabiilsusele ning süsteemitu kiirustamise vältimisele mõjude igakülgse hindamise metoodika rakendamise kõrval kaasa ulatuslikum vabakondade ja huvirühmade kaasamine õigusloomesse. Valitsus on heaks kiitnud uue "Kaasamise hea tava" ja uute eelnõude puhul on senisest põhjalikum kooskõlastamismenetlus ja huvirühmade kaasamine märgatav.

Valminud ja parlamendile on esitatud ka valitsuse programmis olulised õigussüsteemi korrastavad eelnõud, nagu avaliku teenistuse seadus ja korruptsioonivastane seadus. Viibinud on juba eelmise riigikogu poolt vastu võetud korrakaitseseaduse rakendamise seaduseelnõu parlamendile esitamine.

2011. aastal valiti Teenusmajanduskoja eestvõtmisel esmakordselt Eesti parimat ja halvimat seadust. Paljude juristide ettepanekute alusel valiti halvimaks seaduseks riigilõivu seadus, osas, milles ebaproportsionaalselt suured riigilõivud takistavad isikute kohtusse pöördumist ja oma õiguste kaitsmist. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve korras mitmel korral tunnistanud riigilõivu seaduse suuri riigilõive sätestavad osad põhiseaduse vastaseks, viimati 7. mail 2012.

Vastavad riigilõivude muudatused on küll valituse poolt esitatud riigikogule ja loodetavasti võetakse varsti vastu, kuid ilmselgelt on eelnõu hilinenud, kuna Riigikohus peab mitmel korral riigilõivu seaduse vastavaid sätteid põhiseadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistama. Valitsuse programmis oleva lubaduse vaadata kriitilise pilguga üle riigilõivud võib aga täidetuks lugeda.

Õiguskorra lihtsustamise ja korrastamine üks tõhusamaid viise on õiguse kodifitseerimine, mille käigus ühes valdkonnas kehtivad õigusnormid vaadatakse üle ja koostatakse korrastatud ning süstematiseeritud valdkonna normistik. Valitsuse programmis on lubatud, et jätkatakse " era- ja avaliku õiguse kodifitseerimist valdkondades, kus see on otstarbekas ja vajalik - et kodanik leiaks kogu valdkonna seadused ühest tekstist ning saaks üheselt aru oma õigustest ja kohustustest. Lisaks töös olevale keskkonnaseadustikule võtame vastu valdkonnaseadusi koondava ehitus- ja planeerimisseadustiku."

Keskkonnaseadustiku koostamine on justiitsministeeriumi poolt üle antud keskkkonnaministeeriumile ja praeguste kavade kohaselt jätab keskkonnaministeerium keskkonnavaldkonna eriseadused uuendatud kujul kehtima, mis aga kindlasti ei taga lõpuni süstematiseeritud ja lihtsasti rakendatavat eriosa. Esimese kooskõlastuse on läbinud ka planeerimisseadus ja ehitusseadustik, mille osas on kavandatu veelkordne põhjalik kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine.

Kodifitseerimine on väga mahukas ja aeganõudev töö, mistõttu kiirustamine ning iga hinna eest tähtaegade tagaajamine võib õigusselguse ja süsteemsuse eesmärgist hoopis kaugemale viia.

Seni ei ole valitsus õiguse korrastamiseks algatanud eelnõud "õiguse puhastamiseks" vananenud ja oma aja ära elanud seadustest, mis vormiliselt veel kehtivad. Näiteks siiani kehtivad Eesti NSV tsiviilkoodeksi mõned sätted ja ka ENSV taluseadus, küll väga väikeses osas.

Õiguskorra stabiilsuse huvides ja kodanikele tõhusate õigusakaitse vahendite tagamiseks on kohtumenetluse kiirus oluline eesmärk. Valitsus on võtnud eesmärgiks, et kohtumenetlus ei kestaks üheski kohtuastmes üle 100 päeva. Seni ei ole seda eesmärki suudetud täita. Samas on viimastel aastatel menetlusaeg iga aasta kokkuvõttes vähenenud ja 2011. aastal on jõutud selle eesmärgi täitmisele väga lahedale (keskmine menetlusaeg 109,5 päeva).

ERRi uudisteportaal avaldab maikuu jooksul koostöös projektiga Valitsemise valvurid valdkondade kaupa rea hinnanguid valitsuse esimesele tegevusaastale.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: