Analüütik: haigushüvitised vajavad terviklahendust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haigushüvitiste maksmise kord, millega riik pani suure osa vastutusest töövõtjale ja tööandjale, vajab terviklikku lahendust, leiab poliitikauuringute keskuse Praxis juht Ain Aaviksoo.
Alates 2009. aasta suvest haigestumise korral kolme esimese päeva eest töötaja hüvitist ei saa. Neljandast kaheksanda päevani maksab hüvitist, mis moodustab 70% töötasust, tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa. Aaviksoo rääkis intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et uue korra sõnum nii töövõtjatele kui -andjatele on see, et mõlemad peaksid võtma suurema vastutuse.

"Ja mõju rahvatervisele sõltubki nüüd sellest, kas inimesed võtavad selle vastutuse ja kas tööandjad võtavad selle vastutuse riigi eest," nentis Aaviksoo. Tema arvates on tasakaalu otsimine selles osas, kas minna haigena tööle, keeruline, ja haigekassast seda juhtida on raske. Otsustama peaksid tööandja ja töövõtja.

"Aga see tähendab seda, et kas on siis mingid edasikindlustussüsteemid või tõepoolest tööandjad võimaldavad selliseid tasustatud päevi rohkem. Ja paraku on seda rohkem võimalik teha suuremates ettevõtetes. Ka seda on teistes riikides näidatud, et niisuguse töökeskkonna loomine tegelikult on tööandjale kasulik. Kuna Eestis enamik ettevõtteid on väga väikesed - meil on alla kümne inimesega ettevõtted enamuses -, siis seal on niisuguse töökorralduse muudatuse tegemine väga keeruline," rääkis analüütik.

Poolteist aastat kehtinud haigushüvitiste maksmise kord on rohkem kui poole võrra vähendanud töövõimetuslehtede väljaandmist. Samas on haiguspäevade arv pidevalt kasvanud, mis spetsialistide hinnangul tähendab seda, et püstijalu põetud haigused viivad raskete tüsistusteni, mis tihtilugu vajavad haiglaravi ja sunnivad inimesi töölt eemal olema mitu kuud.

Kuna riik on oma vastutust vähendanud, on Aaviksoo sõnul vaja sotsiaalset kokkulepet. Teisalt on haigekassa raha kokkuhoid reaalselt olemas ning selle raha eest saab teha midagi muud.

Aaviksoo sõnul teeb Praxis praegu üht uuringut lootusega pakkuda probleemile terviklikku lahendust. "Nii et ma arvan, et kes iganes uues valitsuses saaks olema - see lahendus peaks olema terviklik," rääkis ta ning toonitas, et lahendus ei saa olla vastutuse ühest kohast äratõstmine teise.

"Võib-olla, kui teha kriitikat, siis selles osas, et meil õnnetuseks ei olegi head statistikat, mis siis nüüd selle tagajärjel on juhtunud, millises vanuserühmas inimesed, milliste haigustega, on hakanud sagedamini tööl käima ja ei võta neid haigushüvitisi. Siis oleks võimalik analüüsi teha ja neid lahendusi pakkuda," ütles Aaviksoo, kelle sõnul loodab Praxis uuringu esimeste tulemusteni jõuda kevadel või kevadsuvel.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: