Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Erakondade küsitlus: kuidas vähendada tööpuudust?

ERR-i uudisteportaal alustab tänasest erakondade valimiste-eelset küsitlust. Oleme küsimused jaotanud olulisemate valdkondade lõikes erinevatesse teemagruppidesse ning esimesena toome teieni tööpoliitika-teemalise küsitluse.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset. Ainsa erakonnana ei soovinud küsitlusele vastata Iseseisvuspartei.

Erakondade vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Kirsti Nurmela.

Mida saaks riik praegu teha tööpuuduse vähendamiseks?

  • PRAXISE kommentaar: Valdavalt räägitakse kaudselt tööturule mõju avaldavatest aspektidest ning tegevustest, mille mõju avaldub pikemas perspektiivis (nt maksu- või majanduskeskkonna arendamine, ettevõtete toetamine jne). Siin ei võeta ette uusi lubadusi vahetult tööpuuduse vähendamiseks, vaid kajab läbi praeguse süsteemiga jätkamine. Vahetu mõjuga tegevustele rõhuvad Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vene Erakond Eestis.
Tööpuuduse vähendamiseks on vaja mõlemale aspektile tähelepanu pöörata. Kuigi uute teenuste lubamisel ning mahtude suurendamisel on vaja ka seniste teenuste mõjusid hinnata, et teada, millised teenused on efektiivsemad tööpuuduse vähendamisel.
  • REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Riik saab ja teeb päris palju - on ju riigi ülesanne kujundada väga hea maksu-, õigus- ja majanduskeskkond, et töökohti otseselt loovatel ettevõtjatel oleks põhjust uusi töökohti luua.
Samuti saab riik riigieelarveliste investeeringutega aidata kaasa töökohtade tekkele, näiteks sel aastal panustab riik erinevatesse investeeringutesse üle miljardi euro, millede rakendumine loob juurde suure hulga uusi töökohti ja väldib töökohtade kaotamist.

Kolmandaks mainiks ära otsesed tööturumeetmed, mida sel aastal on üle 30 miljoni euro ja mille eesmärgiks on kas otseselt (näiteks palgatoetus) või kaudselt (ümber- ja täiendõpe) uute töökohtade teke.
  • KESKERAKOND (Mailis Reps): Tänased töötud vajavad kõigepealt kiireid lahendusi, kuid samas ei tohi unustada ka pikaajalist perspektiivi probleemi lahendamisel. Tööpuuduse kiireks leevendamiseks ning inimeste heitumuse vältimiseks on vaja luua sotsiaalseid töökohti erinevatel tööaladel. Keskerakond pakub uute töökohtade loomiseks välja aastase sotsiaalmaksu vabastuse ettevõtetele, mis töötu endale tööle palkavad.
  • IRL (Juhan Parts): Ainuke pikaajaliselt toimiv lahendus on majanduse elavdamine. Riik ei pea ise äri ajama, vaid tegeleda tuleb sellega, et kodu- ja välismaistel ettevõtetel oleks põhjust siia investeerida. IRL usub, et tööjõumaksude alandamine toob uusi investeeringuid ja töökohti.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND (Eiki Nestor): 1. Kahekordistama riigi poolseid kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale (koolitus, toetatud töökohad jne.)
2. Elavdama sisenõudlust ja selle kaudu looma töökohti madalama käibemaksumäära abil nendel aladel, kus see võimalik (toiduainetetööstus, põllumajandus, turism, kultuur) ning võimalikult palju investeerima.

3. Suurendama kulutusi haridusele ja vabastama tasemekoolituse kulud erisoodustusmaksust. Viimane meede mõjub pikemaajalisemalt.
  • ROHELISED (Marek Strandberg): Toetada omapoolselt investeeringuid elamute energiasäästlikuks renoveerimiseks (aga ka ehitamiseks), et elanike rahakulu oleks väiksem. Kvaliteetsete energiasäästule orienteeritud ehitus- ja renoveerimistööde toetamine loob töökohti ehitussektoris.
On aeg mõista, et samas mahus lihtsad töökohad ei taastu, mistõttu tuleb tegeleda uute turgude leidmisega ja selleks on vaja oluliselt muuta meie välisesinduste tegevust just majandusvõimaluste loomisel.
  • RAHVALIIT (Rene Naptal): Eeskätt soodustada ettevõtluse alustamist, kaotades seadustest ja riigihangetest seda takistavad piirangud, ning suurendada investeeringuid infrastruktuuriobjektide ehituseks.
Tuleb saavutada maksimaalne transiit läbi Eesti ning vähendada bürokraatiat - esmatähtis on ettevõtja areng, mitte inspekteerimine.

Rahvaliit viib tootmise igasse valda ja soodustab maaettevõtlust: kohaliku põllumajandustoodangu ekspordivõimekuse tõstmiseks loome igas maakonnas põllumajandussaaduste keskühistu ja soodustame väikeettevõtete ühistute loomist.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Tööjõukulud on kõrgete maksude tõttu liiga kõrged, mistõttu suur osa ettevõtjatest peavad läbi ajama väiksema personaliga. Maksude alandamisel väheneks otsekohe ka tööpuudus. Teise meetmena saaks riik propageerida Eestit Põhjamaades, kui soodsat allhanke pakkujat, kuna siinsed palgad on umbes neli korda väiksemad kui Põhjalas.
  • VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): On vaja riikliku programmi, mis näeks ette ka töötute väljaõpet, kuid nendele erialadele, mis on reaalselt tööturule tulemas.
Kuidas saada turule tagasi pikaajalisi töötuid?
  • PRAXIS: Palju räägitakse pikaajaliste töötute ümber- või täiendõppest. Idee on õige, kuivõrd sageli on pikaajaliste töötute probleemiks tööturul aegunud oskused. Samas, kuidas plaanitakse hinnata seda, millistes valdkondades koolitus on vajalik ning milles leiavad inimesed hiljem rakendust?
Oluline on silmas pidada, et ümberõpe eeldab eelkõige pikaajalist õpet, mitte lühikest koolitusprogrammi. Samuti puudub täna hea vahend, millega prognoosida tööturul vajaminevaid teadmisi ja oskusi pikemas perspektiivis. Pikaajalistele töötutele on vajalik eelkõige erinevate teenuste kombineerimine, alates tööharjumuse tekkimisest kuni ümberõppe või vajaliku nõustamiseni.
  • REFORMIERAKOND: Pikaaegsete töötute puhul on selgelt kõige efektiivsem täiend- või ümberõpe. Ehk inimestele saab ja tuleb õpetada uusi oskusi, mis nende konkurentsivõimet tööturul tõstavad. Lisaks loomulikult palgatoetuse meede, mis peaks eelkõige ettevõtjaid motiveerima uue töökoha olemasolul pikaaegse töötu palkamiseks.
  • KESKERAKOND: Töötutele tuleb tagada sõidukompensatsioon, et neil oleks võimalik kord kuus sõita keskusesse ennast registreerima (vastasel korral kustutatakse [nad registrist] sanktsioonide tõttu) ning võimaldada suhtlus läbi vallatöötajate. See tagab riigile adekvaatse ülevaate töötutest ning nende olukorrast. Töötud, eriti pikaajalised töötud, vajavad tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet erialadel, mida ettevõtted vajavad, ning seda tuleb rahastada riigieelarvest.
  • IRL: Tuleb katsuda koostöös tööandjatega rohkem pakkuda selliseid ümberõppe võimalusi, mille puhul on kindel võimalus õppe eduka läbimise järel tööle asuda.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tuleb panustada sellele, et pikemat aega tööta olnud ei kaotaks huvi uut töökohta leida. Selleks tuleb laiendada nende kindlustuskaitset, tõsta riikliku töötu abiraha määra ning suurendada kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale. Nende hilisem tööturule tagasi toomine on veelgi kallim ning selleks tuleb suurendada aktiviseerimiskeskuste rahastamist.
  • ROHELISED: Selleks on parim võimalus ühtpidi hästi orienteeritud haridus ja koolitusprogrammid ning testpidi ettevõtlusele kaasa aitamine, et leiataks uusi turge, millel toimimiseks oleks võimalik teha ka lihtsamat tööd, millega olid varem koormatud pikaajalised töötud. Ise loodame, et meie pakutav kodanikupalk võimaldab ka pikaajalistel töötutel uute võimaluste otsimisel end paremini tunda. Ei maksa alahnnata tõsiasja, et rahaliste võimaluste puudumine ei suurenda mitte motivatsiooni tööd leida vaid vastupidi, pärsib seda huvi.
  • RAHVALIIT (RN): Põhirõhk tuleb panna aktiivsete tööturumeetmete arendamisele ehk täiendkoolitusele, kaasates sellesse võimalikult palju inimesi, ning laiendada aktiviseerimiskeskuste tegevust: siin on võimalus osutada pikaajalisele töötule individuaalset abi.
Rahvaliit koostab ja rakendab tööhõive suurendamise tervikprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja hiljem kuni 1% SKTst. Riik peab koordineerima igas maakonnas lihaühistute loomist, mille kaudu on võimalik viia veiste ja veiseliha eksport maksimumini.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Pikaajalisele töötule tuleb pakkuda tasuta nõustamist, mis sisaldaks konkreetsete lahenduste ja võimaluste pakkumisi. Initsiatiivi peab avaldama riik, kuna isik võib olla juba lootuse kaotanud.
  • VENE ERAKOND EESTIS: On vaja lihtsat omavalitsuste programmi, mille kohaselt tuleb kas või miinimumpalga eest pakkuda inimestele lihtsat tööd, näiteks sotsiaaltöötajatest alustades kuni lumekoristajateni.
Kuna tööpuudus on suurel määral mitte-eestlaste problem, tuleks näiteks lihtsustada omavalitsustes dokumentide täitmist (võtta vastu need vene keeles), asendada mõned dokumendid vestlusega jne. On tähtis, et need inimesed säilitaksid töö- ja eluisu. Muide, neil on olemas ka lapsed, nii et see on tõsine problem.

Milliste sammudega oleks võimalik vähendada noorte tööpuudust?
  • PRAXIS: Palju räägitakse noorte ümber- või täiendõppesse suunamist, seoseid tuuakse ka kutseharidusega. Siinkohal on sama kommentaar, mis pikaajaliste töötute koolitusmeetmete puhul - millistes valdkondades koolitamine annab kõige paremaid võimalusi hiljem tööturul rakendumiseks?
On ka küsitav, kas just tööturukoolitus on noortele kõige efektiivsem tööturuteenus. Varasemad uuringud on rõhutanud, et lühiajaline koolitus on noorte puhul sageli ebaefektiivne, kuivõrd tegemist on koolisüsteemist väljalangenud ning madala haridustasemega noortega. Vajadus on pigem pikemaajaliste õppeprogrammide järgi (ka haridustee jätkamise).
  • REFORMIERAKOND: Peamiselt sama vastus, mis eelmisele küsimusele. Noori tuleb nii palju kui võimalik kaasata ümber- ja täiendõppesse läbi tööturumeetmete, lisaks tuleb jätkata programmidega TULE ja KUTSE, et noorte haridustee saaks lõpetatud. Noorte puhul on väga heaks ka tööpraktika ja tööproovi võimalus.
  • KESKERAKOND: Riigikontroll on tugevalt kritiseerinud töötutele pakutavat koolitust ning soovitanud panna oluliselt suurema rõhu uue eriala õpetamisele, mida toetab ka Keskerakond.
Kutsekoolid ja ka ettevõtjad on valmis suurendama uute erialade ja oskuste õpetamist - selleks on aga vaja suunata riiklikud ja Euroopa Liidu vahendid just ümberõppele. Sealjuures pannes eriti suure rõhu noortele, sest meie töötutest liiga suure osa moodustavad noored mehed.
  • IRL: Peame tähtsaks noorte ettevõtlusharidust. Eesti saavad ettevõtlikumaks teha just noored inimesed ja neile tuleb nii üldhariduskoolis kui selle järgselt anda teadmised, mida on tarvis oma ettevõtte käivitamiseks. Tööturu osas tuleks pikaajaliselt töötud olnud noori tööle võtvad ettevõtjad pooleks aastaks vabastada neile makstavalt palgalt sotsiaalmaksu tasumisest.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Algatame Esimese Töökoha programmi eesmärgiga, et ükski õpinguid katkestanud noor ei jääks tööturukoolituseta. Töökogemuseta noorte töötute tööle võtmisel tasume teatud aja jooksul riigieelarvest nende sotsiaalmaksu. Kõige mõjusam on hariduskulude suurendamine, et igaühe tegelikud võimed saaksid väärilise hariduse.
  • ROHELISED: Ainus tõhus ravi noorte tööpuuduse vastu on pikem ja nende loovust avav haridustee. Kaasaegses maailmas on mitte ainult ühele küsimusele mitmeid õigeid vastuseid, vaid sama probleemigi kohta saab küsida mitmeid küsimusi. Sellist hariduskorraldust me vajamegi. Loomulikult aitab tööpuuduse, ka noorte tööpuuduse vastu käelisi ja vaimseid võimeid universsaalsemalt siduv kutseõpe.
  • RAHVALIIT (RN): Eelkõige väljaspool Harjumaad on vaja luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti, elavdada väikeettevõtlust ja FIEndust. Koostada noorte tööpuuduse vähendamise riiklik tegevuskava ja luua alustavatele ettevõtjatele kindlustunne, nt fikseerida FIEle kindel maks (125 eurot kvartalis); noorte, esimese firma loojate toetuseks rakendada eriprogramm.
Soodustada kutseharidust ning riiklikult motiveerida praktikakohtade loomist. ELi toetuste ja kas või laenu abil, kaasates IPO kaudu eestimaalaste raha, ehitame kiirkorras järgmised objektid 10-15 aastaste tasuvusajaga: Saaremaa sild, Tallinna-Narva ja Tallinna-Luhamaa maantee, Tallinna-Peterburi kiirrongiliin.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Nagu üldise tööpuuduse puhul, nii takistavad ettevõtjat ka noori tööle võtmast liiga kõrged maksud. Noorte puhul saaks riik pakkuda ka tasuta ümberõpet ametiteks, kuhu vajatakse tööjõudu. Soodsutada tuleks koolitusi, mille kulud peaks olema ettevõtetele maksuvabad.
  • VENE ERAKOND EESTIS: Samad eeltoodud meetmed. Ega meil pole valida.
Kas võõrtööjõu kasutamist reguleerivad meetmeid tuleks muuta?
  • PRAXIS: Suuremas osas ei näe erakonnad vajadust võõrtööjõu kasutamist reguleerivate meetmete muutmiseks. Juhul, kui muudatusi pooldatakse, räägitakse kõrge kvalifikatsiooniga ekspertidest, keda Eestist leida ei ole. Erakondade seisukohtadest on näha, et võõrtööjõu kaasamine ei ole suure tööpuuduse kontekstis enam oluline teema ning eelistatakse tõsta kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni läbi erinevate koolitusmeetmete.
  • REFORMIERAKOND: Otseselt mitte. Reformierakond on pidanud õigeks sotsiaalmaksule lae kehtestamist, et motiveerida nii Eesti kui välisinvestoreid looma Eestisse kõrgepalgalisi töökohti.
  • KESKERAKOND: Eestis ei ole hetkel probleeme võõrtööjõuga, probleem on hoopis selles, et Eesti oma inimesed on tööta. Esmajärgus peame tegelema Eestis töötuse vähendamisega. Riik peab sekkuma, et ettevõtetel oleks lihtsam uusi töökohti luua.
  • IRL: Euroopa Liidu piires toimib tööjõu vaba liikumine. Kui Eesti firmal on vaja aga Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist palgata spetsialist, keda Eestist leida ei ole, peab see olema võimalik mõistliku ajakulu ja asjaajamisega. Vastasel juhul aetakse seda äri mujal ja meie riik jääb maksudest ilma.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Kõrgema kvalifikatsiooniga tööde korral, kui Eestis vastav tööjõud puudub, on see ajutise meetmena mõeldav. Selle loaga peaks kaasnema kohustus vastava haridusega tööjõu ettevalmistamiseks Eestis ning tööturu osapoolte vastav kokkulepe. Madalama kvalifikatsiooniga tööjõu sissetootmiseks puudub igasugune sisuline põhjus.
  • ROHELISED: Võõrtööjõud ei ole Eesti jaoks lahendus. Me teame neist probleemidest ju vägagi hästi, millistega on silmitsi ühiskonnad, kus sel moel on püütud majandusprobleme lahendada (Saksamaa, Prantsusmaa). Võõrtööjõule on olemas arukas alternatiiv: töö tõhususe kasvatamine ja sellega seotud investeeringute toetamine ning pikemas perspektiivis tööde suurem automatiseerimine ja robotiseerimine.
  • RAHVALIIT (Mai Treial): Ei. Tuleb kasutada meie oma inimeste potentsiaali, täiustada ja soodustada kutsehariduse süsteemi arengut. Ei saa nõus olla sellega, et väliskapital on enamasti orienteeritud madala palga peale.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Võõrtööjõu riiki lubamisel tuleks jälgida ka kultuurilisi aspekte ja hinnata ohtusid, mida tänastesse õigusaktidesse ei ole kirjutatud. Eesti ühiskonnale avaldavad erinevat mõju lääneühiskonnast või Lähis-Idast tulevad isikud.
  • VENE ERAKOND EESTIS: Kui jah, siis erandjuhtudel ja ettevaatlikult. Vaja on selliseid töötajaid, kes loovad meil uusi töökohti.
Kas kriisi ajal kärbitult jõustunud töölepingu seadus vajaks muutmist või seniste mõjude hindamist? Kas koondamishüvitis peaks olema suurem?
  • PRAXIS: Töölepingu seaduse muutmise vajaduse toovad välja Keskerakond, Rahvaliit, Vene Erakond Eestis. Sotsiaaldemokraatlik erakond rõhutab 2013. aastaks edasi lükatud muudatuste sisseviimise vajadust. Nõus võib olla nende erakondadega, kes toovad välja, et tuleb hinnata töölepingu seaduse mõjusid ning teha sellest lähtuvalt vajalikud otsused.
  • REFORMIERAKOND: Uus töölepinguseadus on Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet märgatavalt tõstnud ja töötab päris hästi. Oleks mõistlik lasta töölepinguseadusel praktikas rahulikult toimida ja seejärel otsustada, kas ja mis vajaksid kohendamist.
  • KESKERAKOND: Me ei lepi uue töölepingu seadusega, mis muutis töötajate koondamise lihtsamaks ja odavamaks. Oleme algatanud seaduseelnõu, mis suurendab töötaja vallandamiskaitset ja laiendab koondamishüvitiste saajate ringi.
  • IRL: Seaduse mõjusid tuleb kahtlemata analüüsida.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Peame varem kokkulepitust väiksemata tagatiste jõustamist Reformierakonna ja IRL-i poolseks häbematuseks töötavate inimeste suhtes
Töötuskindlustusest toetust saavate inimeste ringi tuleb laiendada poolte kokkuleppel lahkunute ja tööandja survel omal soovil töölt minema sunnitud inimeste kindlustuskaitsega, hüvise suurus peab olema esialgu 70% varsemast palgast ja hiljem 50%, riiklik töötu abiraha peab olema vähemalt pool alampalgast.

Koondamishüvitus tuleks välja maksta viivituseta ning kõigeks selleks pole tarvis töötuskindlustusmakset suurendada.
  • ROHELISED: Loomulikult tuleb õiguslike muutuste tagajärgi analüüsida ja teha sellest järeldusi.
[Koondamishüvitiste tõstmisele tuleks] eelistada täna siiski ettevõtete investeerimisvõime taastamisele kaasa aitamist, sest koondamishüvitis ei paranda majandamisvõimalusi ja tööviljakust. Nagu juba öeldud, pakume vaesuse ning vaesusriski kaitseks välja üleüldist kodanikupalka.
  • RAHVALIIT (MT): Töölepingu seadus vajab muutmist: töölevõtmine ja vallandamine on lihtne, kuid turvalisest paindlikkusest on asi kaugel - tegemist on "poolpaindliku" tööseadusandlusega, sest sotsiaalkaitsesüsteem on puudulik, aktiivne tööpoliitika ei ole tulemuslik (nt ümberõpet pakutakse vaid väiksele osale töötuist) ja elukestva õppe süsteem vajab täiustamist. Investeeringud töötaja tasemeharidusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust. Töötuskindlustushüvitis peab olema suurem.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööandja ja töövõtja on võrdsed lepingupartnerid. Kõiki vastastikke kohustusi ei ole vaja seadusesse kirjutada. Töövõtja, kes mõistab oma väärtust võib oma tingimused ise kirjutada töölepingusse.
  • VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks astuda samm tagasi varasemate põhimõtete juurde.
Kas töötukassa reserve tuleks veelgi kasvatada? Millal ja kui palju võiks langeda töötuskindlustusmaks?
  • PRAXIS: Pooldatakse töötuskindlustusmaksu vähendamist. Sotsiaaldemokraadid, rohelised ning Rahvaliit lisavad sellele klausli, et maksu tuleks langetada teatud tingimuste täitumisel. Keskerakond ei võta üldse seisukohta töötuskindlustusmakse osas. Samas on nad lubanud ka suurendada tööturuteenuste mahtu, mis vajabki täiendavat rahastamist.
  • REFORMIERAKOND: Töötuskindlustusmakset tuleb vaadata koos tööjõumaksudega ja Reformierakond on kindlalt seda meelt, et tööjõuga seotud maksusid on mõistlik esimesel võimalusel langetada.
  • KESKERAKOND: Reserve tuleb kasvatada majanduslikult edukatel aegadel võimalikult palju, et neid saaks kehvematel aegadel kasutada, sest majanduse tsüklilisus on paratamatu. Praegune valitsus aga unustas selle tõe edukatel aegadel ära. Küll aga on selge, et reservide kasvatamisest ei saa enne juttu olla kui tööpuuduse suurenemine on kontrolli alla saadud.
  • IRL: Töötuskindlustuse makse on kriisi ajal kasvanud liiga kõrgeks ning tuleks aastaks 2014 langetada majanduskriisi eelsele tasemele.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Töötukassa nõukogu peaks määrama tulevasteks majanduslangusteks tarvis oleva reservi suuruse ning koostama kava selleni jõudmiseks. Vastavalt sellele kavale saab langetada ka makse määra.
  • ROHELISED: Jah, kui nende sihipärase kasutamise plaan on usaldusvärne. [Töötuskindlustusmaksu tuleks langetada] töötuse langemisel 5-8% tasemele, aga sellegi sammu eelselt tuleb teha asjakohane analüüs hindmaks, et tööpuuduse langus on stabiilne.
  • RAHVALIIT (MT): Töötukassa raha tuleb praegusteks vajadusteks maksimaalselt ära kasutada. Kui raha üle jääb, siis reservi kanda. Praegune töötuskindlustusmakse suurus tuleb säilitada. Kui normaalsele ligilähedane tööhõive (töötuse protsent 4-5) on taastunud, siis võib langetada.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Töötukassa reserve ei ole mõistlik liialt suurendada, kuna see on ühiskonda tarbetult koormav. Töötuskindlustusmaksu tuleks otsekohe kaks korda vähendada nii tööandjale kui ka töövõtjale ja võimalusel vähendamistrendi jätkata.
  • VENE ERAKOND EESTIS: Tuleks küll, Kui kriis on läbi. Vajaliku raha peab leidma ikka valitsus.
Kas tööturupoliitikat tuleks rahastada töötuskindlustusmaksetest?
  • PRAXIS: Töötuskindlustusmaksete kasutamise osas on erinevaid seisukohti. Osaliselt pooldavad töötuskindlustusmaksete kasutamist Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, rohelised ja Rahvaliit. Samas olgu öeldud, et see tähendab toetust tänasele olukorrale - 2011. aasta algusest hakkas kehtima seaduse muudatus, mille kohaselt on loodud tööturuteenuste ja -toetuste sihtfond, mis saab oma vahendid osaliselt ka töötuskindlustusmaksetest.
Sellist süsteemi ei poolda Kristlikud Demokraadid ega Vene Erakond Eestis. Keskerakond toob välja vajaduse hinnata erinevaid võimalusi, kuid ei võta otseselt seisukohta, kas ning mis ulatuses peaks kasutama töötuskindlustusmakse vahendeid. Teistest erineva seisukohaga on IRL, kes pooldab EL vahendite kasutamist, kuid nende osakaal on juba täna tööturuteenuste rahastamisel väga suur. Seetõttu oleks vaja jätkusuutlikkuse saavutamiseks EL vahendite kasutamist tasakaalustada ka teiste rahastamise allikatega.
  • REFORMIERAKOND: Mõistlik on tööturupoliitikat rahastada erinevatest allikatest, ehk nii välisvahenditest, riigieelarvest kui töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse eesmärk nagu iga teise kindlustuse eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord ehk töötu puhul töö olemasolu. Kui töö saamiseks on vaja näiteks palgatoetust, siis on mõistlik seda ka maksest seda teenust rahastada, see teenib üht ja selget eesmärki - inimesele töö tagamine esimesel võimalusel.
  • KESKERAKOND: On näha, et lasta lihtsalt turul kõike "reguleerida" pole lähenemine, mis praegustes majandustingimustes oleks jätkusuutlik. Tööturupoliitika rahastamine on riigi võimalus kontrollida tööturgu, seega leiame, et riik peaks kindlasti seniselt aktiivsemalt sekkuma tööturupoliitikasse, seega tuleb kaaluda erinevaid võimalusi  leidmaks vajalikku rahastust.
  • IRL: Majanduslanguse perioodil on kindlasti põhjendatud selles vallas Euroopa Liidu toetuste kasutamine.
  • SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND: Tööturupoliitikat tuleks rahastada riigi muudest tuludest ning tööandjate maksetest. Töötajate sissemaksete kasutamine ei ole õiglane ega õige. Riik ei tohi ennast taandada aktiivse tööturupoliitika eest vastutaja rollist.
  • ROHELISED: Kindlasti mitte ainult. Meie tööturupoliitika kõige suuremaks komistuskiviks on turgude nappus ja majanduse ajale jalgu jäänud struktuur. Pole olemas lihtsalt tööturupoliitikat ilma investeerimstoetuste ja innovatsioonipoliitkata majanduses.
  • RAHVALIIT (MT): Toetusi tuleks küll rahastada töötuskindlustusmaksetest, kuid tööturupoliitikat kogu ulatuses ei saa sellest rahastada. Uute töökohtade loomist, olemasolevate töökohtade toetamist jms tuleb rahastada suuremas mahus riigieelarvest, kasutades lisavahendid EASist ja mitmesuguste ELi fondide kaudu.
  • KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tööturu poliitikat ei ole õige rahastada töötuskindlustusmaksest, kuna poliitika tegemise kuulub riigi kompetentsi. Töötuskindlustusmakse on sihtotstarbeline.
  • VENE ERAKOND EESTIS: Praegu veel mitte.

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: