Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: lastekodust lahkuvad noored vajavad tugiisikut

Asenduskodust ehk varasema nimega lastekodust lahkunud noored vajaksid rohkem abi eluga toimetulekuks ja neil oleks tarvis tugiisikut, kuna paljudel neist napib isemajandamise oskusi ja usaldust võõraste inimeste vastu, selgus Praxise uuringust.
"Intervjueeritud lastekaitsetöötajad olid sageli seda meelt, et asenduskodu noortel jääb iseseisvasse ellu astumisel puudu isemajandamist ja rahaasjade planeerimist puudutavatest oskustest, töö leidmise ja hoidmise oskustest ja teadmistest ning ka sotsiaalsetest oskustest," selgus Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi analüütiku Pirjo Turki värskelt valminud uuringust.

Raha kasutamise kogemuse saavad paljud noored taskurahaga kokkupuutel, kuid küsitlustulemused näitasid, et asenduskodudes jagatakse noortele taskuraha väga erinevalt. Oli vastanuid, kes ei saanud üldse taskuraha, ning leidus ka neid, kellele anti seda regulaarselt.

Selgus ka, et sageli ei ole sellised noored puutunud kokku eluks vajalike toodete poest ostmisega - 62 protsenti ei olnud kunagi ostnud poest sanitaartarbeid, 44 protsenti oli harva või ei olnud kunagi toiduaineid ostnud. Ka need näitajad annavad märku noorte vähesest kokkupuutest raha kasutamisega igapäevaste toodete ostmisel, leidis uuringu autor.

Asenduskodust lahkumisel peavad noored tähtsaks töökoha leidmist ja kolmveerand neist arvas, et neil on selle otsimiseks piisavalt teadmisi. Kasinad olid aga teadmised tööst ja palgast, kuna ei teatud näiteks, kui suur on Eesti keskmine kuupalk.

Asenduskodude noored võõraid ei usalda

Oma läbisaamist teiste inimestega pidasid noored üldiselt heaks ja samuti olid enamikul vastanutest olemas lähedased inimesed, kellele vajadusel toetuda.

"Märkimisväärne oli aga asjaolu, et kolmandik noori ei olnud nõus väitega "mul on lihtne inimestelt abi paluda". Lisaks ilmnes, et noored usaldavad üldjuhul vaid isikuid ja institutsioone, kellega on neil isiklik kokkupuude. Enam kui pooled vastanutest ei usaldanud võõraid inimesi ja kolmandik ei osanud öelda, kas usaldavad kohaliku omavalitsuse ametnikke," tõi uuringu autor välja ja järeldas, et asenduskodu noortel napib sageli usaldust inimeste vastu, kellega nad pole varem kokku puutunud.

Mõnel juhul peegeldus intervjuudest suhtumine, et kuna asenduskodus on väga head elamistingimused, võib iseseisvumine ja kesisematesse tingimustesse sattumine mõjuda noortele šokeerivalt. Ankeetküsitlusest selgus, et 62 protsenti noortest ei olnud ahju kütnud ning enam kui pooled noortest polnud nööpi ette õmmelnud ega ka elektripirni vahetanud.

Kolmandik vastajatest ei olnud ka piisavalt kursis, kuidas tasuda arveid või esitada näitusid. "Sellest johtuvalt tuleks noori ette valmistada ka spetsiifilisemate oskuste ja teadmistega, mis kaasnevad iseseisvalt eluaseme üürimise või omamisega ning toimetulekuga," tõi Turk välja.

Autori hinnangul tuleks noori juba varakult harjutada mõttega, et asenduskodust lahkudes on neil mõnd aega kõrval tugiisik, kellelt vajadusel nõu küsida. Ka tuleks neile pakkuda karjäärinõustamist ja teavitada neid nende õigustest ja kohustustest.

2009. aasta seisuga oli Eestis 35 asenduskodu, kus elas 1209 kuni 24aastast last ja noort.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: