Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Mahalaskmisest päästetud hobused osutusid haruldase tõu esindajaiks

Heimtali loomakliinikus kosuvad sellest nädalast kaks hoolitsuseta jäetud hobust, loomad mahalaskmisest päästnud saksalannale üllatuseks oli aga tegemist vanatüübiliste tori hobustega, keda Eestis on säilinud vaid 70 isendit.
17 aastat Eestis elanud ja Valgamaal vana-tori hobuseid kasvatav Ute Wohlrab astub Heimtali kliinikumis 21-aastase täku Hannese juurde ja anab talle porgandit. Veel nädal tagasi oli looma endine omanik andnud nõusoleku, et jahimehed laseksid Hannese ja tema kaaslase, 12-aastase mära Hanna kui metsikud ja agressiivsed loomad maha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Wohlrabile, kes on ka vana-tori hobuse ühingu esimees, sel teemal helistati, ütles ka tema esmalt, et tal pole metsikuid hobuseid vaja. Ent loomaarmastus sai võitu ja päev hiljem Pärnumaale jõudes armus Ute Wohlrab kahte hobusesse kohe.

"Kui ma seda hobust nägin, nimi on tal Hannes, siis oli mul selge, et need metshobused vajavad kodu," lausus Wohlrab.

Kui viimased 3-4 aastat looduses omapäi elanud loomade umbkaudse vanuse määras ta ise hammaste järgi, siis tänu Halliste inimeste abile õnnestus tal teada saada ka Hannese ja Hanna põlvnemine. Selgus, et nad on ehtsad puhasaretatud vana-tori hobused ehk loomad, kelle põlvnemisse pole pärast 1945. aastat teistest hobusetõugudest enam võõrverd lisatud.

Kokku on nüüd koos Hanna ja Hannesega selliseid loomi 70, kusjuures neist 23 on Wohlrabi kasvanduses.

"Ma ei saaks öelda, et neil oleks mingi väga konkreetne viga või probleem. Võib-olla isegi lageda taeva all elamine oli parem kui mõnes umbeses lehmalaudas," oletas Wohlrab.

Probleem oli tema sõnul aga see, et ümberringi hakati viljapõlde tegema ja hobused kippusid neid rüüstama.

"Siinkohal ka minu kaastunne põllumeestele, kes kannatasid välja, et need hobused aastaid kiskusid silorulle lahti, sõid heinarulle ära ja kaevasid kaerapõldu augud," lausus ta.

Wohlrabilt nime Hanna saanud mära on võimeline järglasi saama ja ta on kunagi ka poeginud. Kuid millal see juhtus ja mis varsast sai, pole teada. Hannese puhul näitasid vähemalt esimesed proovid, et järglaste saamise võimekus pole tal kõige parem.

Wohlrab ütles, et isegi kui nad järglasi ei anna, on kõige tähtsam see, et loomad õnnestus päästa. Ta lisas, et kui keegi soovib loomi kas või näiteks porganditega toetada, oleks see igati teretulnud. Lähem info aadressilt vana-torihobune.ee.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: