Guardian: kas Eesti on tõesti maailma kõige uskmatum maa? ({{commentsTotal}})

Eesti on üks Euroopa kõige vähem religioossetest riikidest, kus jumalasse uskujaid on väga vähe, küll aga usuvad paljud mingisugust vaimsust või elujõudu.

2000. aasta uuringu kohaselt pooldab mingit religiooni 29% Eesti elanikest. Ligi 14% neist olid luterlased ja umbes 13% õigeusklikud, kirjutab siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee ajalehes The Guardian.

2005. aasta eurobaromeetri küsitlus näitas aga, et vaid 16% Eesti rahvastikust usub jumalasse. Sellega langes Eesti edetabeli lõppu.

Samast uuringust selgus aga, et pool elanikkonnast (54%) uskusid mingisugusesse vaimsusesse või elujõudu. Seega võib väita, et 70% Eesti elanikest on uskujad, vähemalt selle sõna mingis tähenduses. Eesti kohta võib seega sobida professor Grace Davie'se kirjeldus briti religioossuse kohta: "Uskumine ilma kuulumata."

Mitte-eestlased on märkimisväärselt usklikumad ning see on isegi väljapaistvam noorte põlvkondade hulgas. Uuringud näitavad, et noored eestlased on üldiselt võõrdunud igasugusest religioonist.

Sellele võib olla mitu põhjust, alates kaugest ajaloost kuni Nõukogude perioodini, kui side religiooniga katkestati enamikes perekondades.

Eestis ei ole religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud. Institutsionaalset religiooni domineerisid võõrriigid kuni 20. sajandi alguseni. Tendents tugevamate sidemete tekkimise riigi ja Luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus, lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal.

1980. aastate lõpus hakkas aga religioon Eestis uuesti rohkem levima. Religiooni seostati Nõukogude ajale eelnenud kuldajaga. Samas 1990. aastate alguses hakkas huvi religiooni institutsiooni vastu taas kahanema.

Praegu on Luteri kirikul liikmeid vähem kui 1980. aastate esimeses pooles, mil liikmeskond oli Nõukogude aja madalpunktis.

Milline on religiooni tulevik Eestis?

Suur küsimus religiooni kohta Eestis järgmistel aastakümnetel on see, mis on Luteri kiriku tulevik. Kuigi see on olnud eestlaste hulgas domineeriv usk, on suurem enamus noori põlvkondi sellest võõrandunud ning liikmeskond langeb.

Uus fenomen viimase 15 aasta jooksul on olnud aga see, et kasvanud on nende eestlaste hulk, kes seostavad end loodusega. Seda võib nimetada ka eestlaste neopaganluseks.

Eesti neopaganlust seostatakse tihedalt looduse austamisega, aga ka taassünni ja sajandite-vanuste rahvuslike traditsioonidega.

Looduse austamine ja ajalooliste ohverduspaikade häälekas kaitsmine on andnud positiivse maine sellele liikumisele ja  usule, mida nimetatakse maausuks.

Samas ei ole ametlikult neopaganlusega seotud palju inimesi ning väita, et kõik 54% inimestest, kes ütlesid, et usuvad vaimsusesse ja elujõudu, on Eesti usutraditsioonide järgijad, on vaid soovunelm.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: