Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tallinna lennujaam tähistab oma juubelit
Kuigi Tallinna lennujaam tähistab oma 75. asutamisaastat, on lennukid samas paigas maandunud ja lendu tõusnud juba palju varem, sest Ülemiste järve ääres oli varem lennusadam.
Lennundustegevus algas Eestis 1920-ndatel aastatel ning 1922. aastal asutati Eesti esimene lennukompanii Aeronaut. Esimesed lennureisid viisid Tallinnast Stockholmi ja Riiga ning veidi hiljem ka Helsingisse ja Königsbergi. Ülemiste järve äärde rajati lennusadam 1923.aastal ning 1932. aastal algasid Ülemiste järvelt ka talvised lennureisid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Siis reisis päevas lennukiga 30 inimest. Ametlikuks Tallinna Lennujaama avamise kuupäevaks sai aga 20. september 1936. Siis oli olemas betoonist lennurada, angaarid ja navigatsiooniseadmed. Ja see on jäänudki traditsiooniks, et lennujaam peab aastapäevapidu 20. septembril.
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et praegu on Tallinna Lennujaam Euroopa kõige kiiremini kasvav lennujaam. "See tähendab seda, et sellel aastal oleme 46% suuremad kui eelmisel aastal. Muidugi see mõõn, millest me kasvasime, oli märkimisväärne. sellegipoolest Euroopa kõige suurem kasvaja olla pole üldsegi paha."
Siis kui lennujaam 75 aasta eest avati, ei olnud veel reisiterminali olemaski ja see planeeriti siis valmis ehitada 1940. aastaks. 1938. aastal algaski reisiterminali ehitus ning see sai valmis 1954. Vana lennujaama hoonet kasutati kuni 1980. aasta olümpiamängudeni, mil sai valmis ka pikem lennurada.
Detsembris 1999 avas reisijatele uksed rekonstrueeritud reisiterminal ning siis rääkis president Lennart Meri sellest, et lennujaam võiks olla Eestile väravaks Euroopa Liitu. Kümme aastat hiljem sai Tallinna lennujaam Lennart Meri nimeliseks.
Lennujaama mugavusest oleneb see, milline on reisi algus ja lõpp. Rahva hulgas trügimine ei rõõmusta kedagi ja see tähendab terminali laeindamist. Erik Sakkov ütles, et praegu on ette nähtud, et kui jõuatakse 2,3 miljoni reisijani, siis peaks juba küll hakkama laiendama. Nii ei saagi üks lennujaam mitte kunagi päris valmis.
Siis reisis päevas lennukiga 30 inimest. Ametlikuks Tallinna Lennujaama avamise kuupäevaks sai aga 20. september 1936. Siis oli olemas betoonist lennurada, angaarid ja navigatsiooniseadmed. Ja see on jäänudki traditsiooniks, et lennujaam peab aastapäevapidu 20. septembril.
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et praegu on Tallinna Lennujaam Euroopa kõige kiiremini kasvav lennujaam. "See tähendab seda, et sellel aastal oleme 46% suuremad kui eelmisel aastal. Muidugi see mõõn, millest me kasvasime, oli märkimisväärne. sellegipoolest Euroopa kõige suurem kasvaja olla pole üldsegi paha."
Siis kui lennujaam 75 aasta eest avati, ei olnud veel reisiterminali olemaski ja see planeeriti siis valmis ehitada 1940. aastaks. 1938. aastal algaski reisiterminali ehitus ning see sai valmis 1954. Vana lennujaama hoonet kasutati kuni 1980. aasta olümpiamängudeni, mil sai valmis ka pikem lennurada.
Detsembris 1999 avas reisijatele uksed rekonstrueeritud reisiterminal ning siis rääkis president Lennart Meri sellest, et lennujaam võiks olla Eestile väravaks Euroopa Liitu. Kümme aastat hiljem sai Tallinna lennujaam Lennart Meri nimeliseks.
Lennujaama mugavusest oleneb see, milline on reisi algus ja lõpp. Rahva hulgas trügimine ei rõõmusta kedagi ja see tähendab terminali laeindamist. Erik Sakkov ütles, et praegu on ette nähtud, et kui jõuatakse 2,3 miljoni reisijani, siis peaks juba küll hakkama laiendama. Nii ei saagi üks lennujaam mitte kunagi päris valmis.
Toimetaja: Sven Randlaid