"Pealtnägija": Eesti mereväes on miski mäda ({{commentsTotal}})

Endine noor mereväeohvitser Georg Kirsberg kirjutas ettekande, milles on 14 lehekülge detailset ja kohati roppu kirjeldust rikkumistest, ebakompetentsusest ja lihtsalt sigadustest, mis aastate jooksul väidetavalt baasi kinniste väravate taga toimusid.
Midagi meie mereväes näib olevat väga viltu, nentis ETV saade "Pealtnägija". Kevadel lahkus sealt korraga 40 inimest. Arvestades, et mereväes on üldse 200 kaadritöötajat, on see tohutu number.

Ametliku selgituse kohaselt oli massilahkumise põhjus madal palk ja krooniline rahapuudus, mille eredaim näide on, et meie lipulaev Admiral Pitka seisab juba aastaid kai ääres tegevuseta. Aga sel kevadel kirjutas üks noor ohvitser jõhkra ettekande olukorrast mereväes, kus väidab, et probleem on palju sügavam ega peitu ainult rahas.

Georg Kirsberg alustas 2004. aastal ajateenijana ja oli väikeste vaheaegadega mereväega seotud kokku kaheksa aastat. Karjääri lõpus teenis nooremleitnant Kirsberg staabis, täpsemini transpordi- ja materjaliteenistuses, kus tal enda sõnul tekkis hea üldpilt tegelikust olukorrast mereväes.

Kui 28-aastane Kirsberg tänavu mais omal soovil lahkus, anti talle täita lahkumisankeet. Kõigi üllatuseks pani mees esmapilgul rutiinsesse ettekandesse kirja kõik räpased saladused, mida ta mereväest teadis.

"Kuna ma paraku sellise loomuga olen, et kohati muutun kriitiliseks ja asju välja öelda julgen, siis tegin ka siinkohal oma kriitika. Aga rõhutaksin muidugi seda, et see ei ole mitte ainult minu kriitika, vaid see oli kriitika, mida ma nende aastate jooksul erinevate inimeste käest olen kokku korjanud ja nüüd siis nagu ühte kokku koondasin," rääkis Kirsberg.

"Tema kirjutis tekitas paljudes mereväelastes hämmingut ja pahameelt. Sest välja on toodud asjad, millel ei ole alust, mis on väljamõeldised ja kuulujutud," ütles mereväe staabi ülem kaptenleitnant Ivo Värk, kes täidab praegu ka mereväe ülema kohuseid.

Värk möönis, et osa väike osa kirjutisest vastab siiski tõele. "Välja on toodud teatud väljaõppe episoodid, mis puudutavad baasikaitsekompaniid. Baasikaitsekompanii taristu on tõepoolest sellises suhteliselt kehvas seisus. Ka personali on seal ebapiisavalt. Nii et need on asjad, mis vastavad tõele," ütles ta.

Sahinad piinlikust memost liikusid juba mõnda aega ja tükati imbusid sealt pärit väited ka meediasse. Aga see on esimene kord, kui Kirsberg end n-ö vilepuhujana avalikult afišeerib. Et väidetavaid probleeme on palju, keskendume olulisematele ja mis seal salata ka vürtsikamatele ning küsime kommentaari kaptenleitnant Ivo Värgilt.

Puudulik haridus

Esimene probleem on Kirsbergi sõnul puudulik haridus. Enamik mereväe ohvitsere on õppinud meie lääneliitlaste sõjakoolides.

"See välismaa koolitus, sõltuvalt siis kuhu riiki inimene on saadetud, see ei ole kõrgharidus, see on tihtipeale lihtsalt selline aasta-kahe pikkune kursus. Täienduskursus põhimõtteliselt /---/, aga see ei anna akadeemilist kõrgharidust, akadeemiline kõrgharidus on siis bakalaureus ja magister," rääkis Kirsberg.

Probleem seisneb selles, et 2001. aastal kehtima hakanud määruse järgi peab iga ohvitser olema kõrgharidusega. Paraku ei anna paljud NATO ja Euroopa Liidu kõrgemad sõjakoolid formaalset ülikoolidiplomit. Kuna kaitsevägi oli silmitsi sellega, et sisuliselt üks kuuendik kogu kaadrist tuli ainuüksi ametliku paberi puudumise pärast lahti lasta, pehmendati kaitseministri määrust hiljuti ja võrdsustati Lääne kõrgemad sõjakoolid ülikooliga.

Kirsbergi sõnul peaksid need ohvitserid, kellel ei ole formaalset kõrgharidust või kes ei ole läbinud EL-i või NATO liikmesriikide sõjalisi õppeasutusi, kas kaitseväest ära minema või tuleb nad teha ametnikeks.

Kaptenleitnant Värgi sõnul on selliseid ohvitsere, kes ka pehmendatud määruse nõuetele ei vasta, mereväes kõige rohkem viis. Saksamaa mereväe ohvitseride kooli lõpetanuna päästis tedagi määruse muutmine.

Kirsbergil on hea kritiseerida. Peale kolmeaastase ohvitserikoolituse Saksamaal on tal ka Tartu Ülikooli bakalaureuse kraad rahvusvaheliste suhete alal. Omaette episood puudutab tema ettekandes Eesti esimese laevakaitsemeeskonna ülemat. Kirsberg kirjutas, et ülem - tuntud vanemleitnant - lasi oma välismissioonile minekule eelduseks olnud inglise keele testi enda eest ära teha temal.

"Seda ma ei oska tõepoolest kommenteerida," ütles Värk. "Ka inglise keele testide tegemisel on tegelikult komisjon, kes hindab keeleoskust. Nii et väga raske on seal seda niimoodi võltsida või kellegi eest ära teha. /---/ Ta kõlab tõepoolest usutavalt, aga ... ma ei tahaks uskuda, et see tõepoolest niimoodi on toimunud."

Üldfüüsiline test

Probleem number kaks Kirsbergi memos on üldfüüsiline test.

"Kaitseväel on oma üldfüüsiline test välja töötatud, mis koosneb kolmest osast, see on siis 3,2 kilomeetri jooksmine, kätekõverduste tegemine ja kõhulihaste tegemine. Ja siis on omad normid välja töötatud, et palju peab midagi tegema, ja seda hinnatakse punktidega ja maksimumpunktide arv on 300 ja miinimum, et läbi saada, on 191. Aga jah, mereväes paraku neid, kes seda ära ei tee, neid ohvitsere, kellest nii mõnigi on ka päris kõrge  koha peal, neid on päris palju," rääkis Kirsberg.

"Testi juures viibib tegelikult eri väeosade kehalise kasvatuse instruktoritest koosnev komisjon. Nii et sealt on väga raske viilida või neid tulemusi võltsida," ütles Värk.

"Rääkimata muidugi sellest, et seal tehakse palju sohki, et nende kätekõverduste ja kõhulihaste sooritused on puhas petukaup tihtipeale, tehakse seda üldfüüsilist testi tihti ka erandkorras või selliselt, et väiksemad grupeeringud teevad seda omaette, mis on siis teistele suletud, ja kummalisel kombel on seal siis kõik läbi saanud," väitis Kirsberg, kes ise skooris testil keskmiselt 270 punkti. Ta kinnitas, et üks viis viilida on arstitõend, mida kõrgemad ohvitserid võivad mereväe arstilt saada kergelt ja päris pikaks ajaks.

"Kirsbergi väiteid on kontrollitud ja need ohvitserid, kelle kohta ta on väitnud, et nad ei ole teinud testi, see ei ole adekvaatne," ütles Värk.

Alkohol

Kõige mahlakama ja episoodiderikkama osa Kirsbergi memost saab liigitada ühisnimetaja alkohol alla. Tema sõnul on ta vanematelt meestelt kuulnud, et töö ajal ja laevades juuakse ohtrasti, ning töötanud ka ise ühe ohvitseri alluvuses, kes ka aeg-ajalt tuli tööle hiljem, umbes lõunaks ja ütles "Mul on täna pohmakas, mina täna tööd ei tee."

Pealtnägija küsis nimetatud ohvitserilt, kas Kirsbergi väide on tõsi, ja too eitas kõike. Kirsbergi jutustus läheb aga veel pikantsemaks.

"Kuna ta vist veel omast arust noor mees ja hormoonid möllavad, siis ta ka ühele naistöötajale seal täis peaga lähenemiskatseid tegema hakkas. Ja selle nurjumisel siis hakkas hiljem enda ametivõimu kuritarvitama ja prouale ette heitma, et sa teed kõike halvasti ja tööülesanded on kehvalt täidetud, mistõttu siis proua mõnda aega hiljem kirjutas üleviimise avalduse ühte teise väeosasse, aga sellest keelduti," rääkis Kirsberg.

"Ka seda episoodi kontrollis merevägi ja sellel ei ole alust," ütles Värk.

Kirsbergi memo üks kõige pikantsem lugu puudutab omapärast kättemaksuakti.

"See siis leidis aset umbes mingi aastal 2002 ja siis siuke lugu olevat mereväes juhtunud, et siis seesama (nimi kustutatud - toim), kes üldfüüsilist testi ära ei tee, olevat ka hommikul täis peaga tööle tulnud ja siis enda komandöri ukse taha kakanud. /---/ Laevas on ka kajutid ja kajutitel on ees uksed ja olevat siis sinna kakanud ja hiljem siis käskinud ajateenijal selle ära koristada," jutustas Kirsberg.

"See ei ole minu teada tõsi," ütles Värk. "Ma eeldan, et see on Kirsbergi fantaasia vili täiesti. /---/ Ma olen vestelnud selle ohvitseriga ja tema kaasteenijatega. See ei vasta tõele."

Merevägi möönab, et alkoholiga seoses on esinenud mitmeid ja kohati väga värvikaid ekstsesse, kuid kõik need jäävad vähemasti kümne aasta taha. Kui 1990. aastate lõpus saabus esimene laine Läänes haritud ohvitsere, keerati uus lehekülg. Siiski - viimati 2007. aastal - puhkes skandaal, kui Berliini ajaleht teatas, et endine mereväe ülem Jaan Kapp, kes töötas kaitseatašeena Eesti saatkonnas, tabati roolis promillidega.

Et Kapil oli diplomaadi pass, asjale ametlikku käiku ei antud ja Eesti välisministeerium eitas rikkumist kategooriliselt.

"Ma ei leia, et alkohol oleks mereväes mingisugune probleem," ütles Värk, kelle sõnul on viimastel aastatel tulnud selle pärast karistada peamiselt ajateenijaid, kes naasevad linnaloalt alkoholijoobes.

Korruptsioon

Kirsbergi memo peatub mitmel väidetaval korruptsiooniepisoodil, aga kaks suuremat pahandust väärivad lähemat vaatlust. 2010. aastal karistati kahte mereväe ohvitseri altkäemaksu võtmise eest laevaremondi firmadelt. Üllatav on, et ohvitserid said sule sappa, aga merevägi teeb samade firmadega koostööd edasi.

"Jah, need kaks mereväelast, keda siis kohtu poolt karistati, nendega lõpetas merevägi teenistussuhte. /---/ Firmade puhul ei rakendatud ärikeeldu, ei tegevuspiiranguid ja nad on senini sellel laevaremondi turul tegevad, kuna neid firmasid, kes laevaremondi ja näiteks laeva dokkimisega tegelevad, on Eestis väga vähe. Tegelikult on siin peaaegu monopoolne seisund, siis ei ole ka siin suurt väljapääsu mereväel. Väga palju koostööpartnereid ei ole," rääkis Värk.

Pealtnägija meenutas, et riigihangete reeglite rikkumist on ju veel ette heidetud ühes riigi auditis, kus on, kui ma õigesti tean, siis umbes kümmekond episoodi välja toodud, kus merevägi ei ole korralikult riigihankeid korraldanud.

"Ma tean, et seda uurib praegu sõjaväepolitsei ja samamoodi ka siis kaitseministeerium. Küll ma võin öelda ka seda, et nende hangete puhul on merevägi peamiselt lähtunud oma kõige paremast praktikast. Ei ole ükski mereväelane saanud omale isiklikku kasu ega ei ole ka Eesti riik kandnud ka mingisugust kahju. Tegemist on mingite menetlusvigadega riigihangete läbiviimise puhul ja seda, kas kedagi karistatakse või mitte, seda siis uurivad pädevad ametid," rääkis Värk.

Resümee

Kui keegi paneb mustvalgel kirja selliseid asju, ootaks, et see tekitab päris kõva sabina. Üllataval kombel väitis Kirsberg, et temaga ei võetud pärast isegi ametlikult ühendust.

Küsimusele, kas merevägi algatas mingi juurdluse, vastas Värk: "Mereväe siseselt oleme me selle üle vaadanud ja ma räägin, et paljud nendest asjadest, enamus sellest, mis ta seal kirjutab, on väljamõeldis, laim tegelikult."

Kirsberg võis suu puhtaks rääkida ja ukse pauguga enda järel kinni lüüa, sest tema lähitulevik on kindlustatud. Sellest septembrist jätkab ta magistrikraadi omandamist Saksamaal ülikoolis, kus tema stipendium on suurem kui Eesti mereväe ohvitseri palk.

Kirsberg väidab, et on patrioot ja toob need asjad päevavalgele Eesti riigi hüvanguks. Merevägi aga juhib tähelepanu, et pärast teenistusest lahkumist asutas ta koos Jüri Toomepuuga Põliseestlaste partei.

"Ma ei tea, mis on tema motiiv, miks ta seda teeb. Ma näen peamiselt, et tema kirjutise aluseks võis olla seesama kibestumine teenistuses, kuna ta ohvitserina lihtsalt ebaõnnestus," rääkis Värk. "Tal ei olnud autoriteeti oma alluvate ja kaastöötajate seas. See võib olla üks põhjustest. Teiseks ma näen, et ta võib seal lihtsalt püüda endale sellist reklaami saada, kui ta nüüd püüabki tulevikus poliitilist karjääri sillutada."

Kaitseväe juhataja Ants Laaneots nimetas eile Kirsbergi psüühiliselt haigeks inimeseks, solvatud ohvitserid kaaluvad kohtusse minekut. Palju kõvu sõnu on lendu lastud mõlemalt poolt, aga mis siis lõpuks kõlama jääb? Kindlasti ei tohi vett peale tõmmata kogu mereväele. Samas selge on, et asjad pole päris korras. Aga kas nende probleemide peapõhjus on pidev rahapuudus või halb juhtimine, tundub olevat sama keeruline küsimus, nagu - kumb oli enne, kas muna või kana.

Toimetaja: Heikki Aasaru



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: