Leht: kvoodiraha jagati Tambovi konstandi alusel ({{commentsTotal}})

Tänane Postimees kirjutab, et CO2-remondiraha jagati omavalitsustele nende endi arvutuste järgi, kuid rahandusministeerium lükkab ümber väited nagu ei oleks omavalitsuste esitatud andmeid täiendavalt hinnatud.
CO2-remondiraha jagatakse omavalitsustele Tambovi konstandi järgi. Tambovi konstant on muutuja, millega korrutatakse või jagatakse läbi saadud tulemus, et saada soovitud tulemus. Leht kirjutab, et konstandi autoriks on omavalitsused ise, kes kirjutasid rahandusministeeriumile saadetud blanketile, kui suur on prognoositav energiasääst, mis soojustusprojektiga saavutatakse.

Lehe andmetel riik mingeid dokumente valdadelt ei nõudnud, kuna aega oli vähe: vaja oli täita vaid blankett, millel on muu hulgas eeldatav tööde maksumus, kütte- ja elektrikulud, otseste kasusaajate arv ning ennustatav energiasääst protsentides.

Lõppkokkuvõttes võisid ka mõneprotsendilised erinevused energiasäästu hindamisel otsustada, kes sai ja kes ei saanud soojustusraha. Postimees kirjutab, et mingeid energiaauditeid ei korraldatud, määrasid vaid ametnike peas sündinud arvutused.

Rahandusministeerium: andmeid hindab RKAS

Rahandusministeerium lükkas aga ümber Postimehes väidetu, et omavalitsuste esitatud andmeid üle ei kontrollita.

Ministeerium teatas, et CO2 kvoodiraha jagamine hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks eeldab taotluste esitamisel ausalt esitatud andmeid ning nendega manipuleerimine võib viia raha tagasi maksmiseni.

"Toetuse taotlejate esitatud andmed, sealhulgas loodetav energiasääst, läbivad Riigi Kinnisvara ASi ekspertide hindamise, et tagada kõigi objektide võrdne kohtlemine ja põhjendatud ning adekvaatne tulemus rahastatavate objektide valimisel," märkis ministeerium.

Järelkontroll esitatud energiatarbimisnäitude üle algab veel sel aastal.

"Tänane Postimees kirjutab ekslikult, nagu oleksid omavalitsused saanud kvoodiraha täiendavalt hindamata andmete alusel. Tegelikult on kõikide objektide kavandatud töödega saavutada loodetav energiasääst ühetaoliselt hinnatud ja vajadusel korrigeeritud RKASi kogemuse ja teadmiste baasilt," selgitas ministeerium.

Eesti riik on sõlminud kokku 13 kokkulepet Jaapani korporatsioonidega, millest saadud finantsvahendeid kasutatakse avalike hoonete energiatarbimise efektiivsuse parendamiseks. Kvootide müügist on kokku saadud 173 miljonit eurot, mida saab esialgsete plaanide kohaselt kasutada kokku 480 hoone või objekti energiasäästlikumaks muutmisel.

Kohalikele omavalitsustele plaanitud rahast läks 42% koolidele, 14% lasteaedadele, 27% sotsiaalobjektidele ja ülejäänud 17% kultuuriobjektidele.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: