Tartus otsiti Annelinna tulevikunägu ({{commentsTotal}})

Korrusmajade vahel puude otsas laste onnid, majaseintel õhtuti näidatav kino ning omapärased paviljonid on vaid väike loetelu ideedest, mis käidi välja Tartu kivilinnafoorumil, kus otsiti Annelinna tulevikunägu.
Mõtet, et seda magalarajooni võiks hakata otsast lammutama, ei kõlanud kordagi, pigem soovitati juurutada mõtteviisi, et Annelinn on mõnus koht elamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartus Annelinnas elab umbes 30 000 inimest ehk kolmandik tartlastest. Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud Tartu kivilinnafoorumil otsisid linnaplaneerijad, arhitektid, geograafid koos elanikega ideid ja lahendusi, kuidas muuta selle magalarajooni elukeskkonda inimsõbralikumaks.

"Ühelt poolt on soov, et oleks hästi mugav parkida maja lähedal. Aga teisest küljest, kuna see ruum on lõplik, võtaks see ära ka haljasalad, mänguvõimalused," ütles annelinlane 1985. aastast Peep Männiksaar.

Viimsi valla peaarhitekt Oliver Alver leidis, et oluline oleks mõttemalli muutmine: et Annelinn pole mahajäetud ja kõrvaline paik, vaid seal on lahe elada.

"Siis kaoks ka ära see alafinantseerimine siin linnaosas. Siin on igal pool natuke nagu räämas, et põhimõtteliselt nagu korras, aga oleks vaja korda teha, natuke värvida, natuke remontida, natuke asfalti parandada. Selle kõigega saaks selle linnaosa aura paremaks," rääkis Alver.

Annelinna rajamisel olid omal ajal abis nii teadlased kui ka erinevad uurimisasutused, mistõttu ongi igapäevaelu toetav taristu, nagu koolid, lasteaiad, poed-ärid käe-jala juures. Et seda keskkonda veelgi inimsõbralikumaks muuta, käidi foorumil välja näiteks ideed hakata majaseintel näitama kino, ehitada lastele suurte puude otsa onnid või rajada tänavamaleplatsid.

"Mulle jääb tegelikult mulje, et pigem see suund, mida siin mõeldakse, et kuidas parandada ühistransporti, kuidas võib-olla praegusest veelgi paremini ühendada kesklinn Annelinnaga mööda kergliiklusteid," ütles Tartu linnaarhitekt Tiit Sild.

Võimaluse, et Annalinna võiks hakata otsast lammutama, spetsialistid välistasid, sest see moodustab Tartu elamufondist liiga suure osa.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: