Veronika Dari tapmise kriminaalasjale on punkt panemata ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" avas uusi fakte uurimise kohta, kes tellis kõrge riigiametniku Tiit Ottise atentaadi, mille ohvriks langes 16aastane koolitüdruk Veronika Dari.
Veronika Dari surmast on möödas täpselt neli aastat. Kümnendi kõmulisim kuritegu on vargsi unustusse vajunud ja meediakära lahtunud. Uudis, et kohus pani neli äpardunud palgamõrvarit sel suvel lõplikult vangi, leidis ruumi vaid nupuveerus.

Pealtnäha on julm kuritöö saanud oma loogilise lõpu ja toimikud on saadetud arhiivi. Kuid see pole nii. Avalikkus ei tea, et tegelikult käib jälitustöö tänaseni, sest uurijaid häirib fakt, et meie hulgas liigub senini vabalt ringi mees, kes Tiit Ottise tapmise tellis.

"Aga muidugi häirib ja eks see häirimise vastu saabki ainult teha seda, et me peame selle inimese kohtu ette viima, tõendama tema teo või tema osaluse selles või vähemalt tõendama selle, et ta teadis sellest," ütles Põhja politseiprefektuuri prefekt Elmar Vaher. "Me töötame kellegi kallal koos prokuratuuriga."

Riigiprokurör Lavly Lepp ütles, et veel ei saa rääkida kellestki kui kahtlusalusest või veel vähem süüdistatavast.

Eelviimane lüli ahelas vaikib

Viimane lüli enne Ottise palgamõrva tellijat on Nikolai Galkovski, kelle kohus pani sel suvel üheksaks aastaks vangi koolitüdruku tapmisele kaasaaitamise eest. KGB erikooli endine kursant eitas aga jäiselt süüd ja vaikis lõpuni.

49aastane Galkovski on judinaid tekitav persoon. 1976. aastal aastal saadeti ta vangi alaealise grupiviisilise vägistamise eest. 1990. aastate lõpust teadsid jälitustöötajad teda kui ühe allilma grupeeringu brigadiri. Ta oli vahemees, kelle kaudu võisid varastatud luksusautode omanikud oma masina kurjategijatelt tagasi osta. Inkassofirma Vetreria omanik ise nimetas end hellalt kohtueelsete probleemide lahendajaks.

"Pealtnägija" leidis värskelt avatud kohtutoimikutest põnevaid fakte, mis avalikkus kuuleb alles esmakordselt. Selgub, et Riigi Kinnisvara ASi juhi Tiit Ottise tapmist hakati kavandama juba 2005. aasta suvel ehk kolm kuud varem. Tõsi, esialgu anti tasakaalustaja Galkovskile tellimus vaid Ottise läbipeksmiseks ja hirmutamiseks. Tapmise mõte tekkis hiljem ja see tekkis nimelt Galkovskil.

Palgamõrva ahelas oli neli lüli

Tellimust vahendas Galkovski. Tapjad leidis tema jooksupoiss Aleksandr Semjonov. Päästikule pidi esiotsa vajutama tema ühikanaabrist narkomaan Aleksei Grišin. Neli saatuslikku lasku tegi aga toona 17aastane amfetamiinisõltlane Dmitri Štšerbakov, sest Grišin lõi viimasel hetkel vedelaks, andis relva poisikesele ja käskis tulistada.

Dmitri oli veendunud, et ei saanud Tiit Ottisele pihta. Alles õhtustest uudistest kuulis poiss, et tabas omavanust koolitüdrukut, kes kangialusest mööda kooli jalutas. Kui pähe kuulitabamuse saanud Veronika neli päeva hiljem haiglas suri, viis mõrvar Kreutzwaldi tänava surmapaigale koguni lilli.

Kohtutoimikud toovad neli aastat hiljem päevavalgele, et kaks narkomaani jälgisid Ottist juba poolteist kuud enne saatuslikke laske. Mitu hommikut passisid nad riigifirma juhi koduhoovis ja fikseerisid, mis kell ja millisest uksest ta tööle läheb. Ehkki neil polnud õrna aimugi, kes on Ottis ja miks teda tappa on vaja teadsid nad tema kohta kõike. Alates kodu ja suvila aadressist kuni näo ja autonumbriteni välja. Neil oli detailne info, mis - nagu hiljem selgus-, oli pärit otse kriminaalpolitsei salajasest andmebaasist.

Informatsiooni lekitas mõrvarühma inspektor

Mõrvarühma inspektor Viktor Kurasjov printis salajasest andmebaasist Ottise foto ja aadressid välja oma sõbra palvel. Too "sõber" oli aga endine KGB ohvitser ning Galkovski äripartner inkassofirmas. Inspektor teadis, et Galkovksi otsib Ottist seoses ühe võlavaidlusega.

Põhja prefektuuri kriminaalpolitsei direktori Priit Pärkna arvates ei olnud Kurasjovi edastatud info määrava tähtsusega, kuid oluline.

"Selle mõttes, et kui me täna teame seda, et selle kuriteo tellimine oli mitmetasandiline, siis need lõpptäideviijad tegelikult ei olnud varem mitte kunagi selle inimesega kokku puutunud," rääkis Pärkna. "Neil ei olnud aimugi, milline ta välja näeb. Ma arvan, nende jaoks oli see foto olulise väärtusega."

Nagu on selgunud, varustas inspektor Kurasjov allilma brigadiri Galkovskit varemgi salainfoga. Läbiotsimisel leidsid politseinikud ta inkassofirmast mitmete isikute andmeid ja pilte, mis olid välja prinditud nende endi andmepangast. Kurasjov ei ole selgitanud, milleks ta neid vajas.

"Tema suhtes alustati samuti menetlust, ta oli kahtlustatav ja ta võeti sisuliselt kriminaalvastutusele. Ta lahkus politseist," ütles Lavly Lepp.

Prefekt sai tapmisähvarduse

2006. aasta jaanuaris, kui jälitajad olid pärast mahukat jälitustööd lõpuks kümnendi kõlavaima kuritöö edukalt lahendanud ja vahistanud Veronika Dari tapmisega seotud neliku, raputas politseid veel teinegi ehmatus. Põhja prefekt Elmar Vaher sai anonüümkirja tapmisähvardusega.

Vaher ütles, et praegu on alust arvata, kes võis olla kirja saatja, ning et see inimene on seotud looga, mis lõppes Veronika Dari tapmisega.

Ottisel oli tüli Facio Ehitusega

Lavly Lepp osutas asjaolule, et Tiit Ottis ütles kohtus selgelt välja, et ainukesena oli tal probleeme ehitusfirmaga Facio Ehitus.

"Jah, need olid Tiit Ottise ütlused kohtusaalis," kinnitas riigiprokurör. "Et ainuke, kellega tal probleeme oli, oligi Facio ja tema leiab, et motiiv on sealt pärinev."

"Ma usun, et kõiki asjaolusid ja ka selles kriminaalasjas kogutud tõendeid arvestades on see kindlasti selline üks õhus olevatest versioonidest, mida ka tänasel päeva ei tohi kõrvale lükata," rääkis riigiprokurör. "Sellepärast, et me räägime ikkagi endiselt kuriteost, kus taheti tappa ühte isikut ja tegelikult surmati täiesti süütu inimene. Nii et ma usun, et sellistel asjaoludel on oluline teada saada ka see täielik tõde ja seesama põhjus."

Ottise välja käidud versioon puudutab tüli, mis puhkes Facioga aasta enne tapmiskatset seoses keskkriminaalpolitsei peamaja renoveerimisega. Ottis süüdistas ehitajat ettenähtust odavamate materjalide kasutamises. Vaidlus lõppes riigi võiduga ja nõutud 3 miljoni asemel sai Facio lisatööde eest ainult miljon krooni.

Tüli jätkus 2005. aasta kevadel seoses Pae ja Mustamäe gümnaasiumide renoveerimisega. Ehitusjärelevalve akti põhjal süüdistas Ottis Faciot, et see nõudis 900 000 krooni Pae gümnaasiumis tegemata tööde eest. Tüli tipnes sellega, et Facio suuraktsionär ja tegevdirektor Toomas Tromp palus Ottiselt kirjalikult vabandust ja mõlemad koolid valmisid napilt õigeks ajaks, lubatud 1. septembriks.

Facio Ehituse omanik ja juht Toomas Tromp lükkas need kahtlustused kategooriliselt ümber.

"Ma arvan, et see on olnud piisavalt  tõsine kuritegu, et seda ei saa niisama arhiivi saata või sahtlisse panna," ütles Lepp.

Põhja prefekt Elmar Vaher usub, et kunagi jõutakse loos lõpliku lahenduseni. "Politsei annab endast parima selleks ja ma olen optimist," ütles ta.

Toimetaja: Heikki Aasaru



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: