Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Mihkelson: Eesti pole jäänud Nord Streami asjus üksi
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul ei tähenda Rootsi ja Soome valitsuste heakskiit Nord Streami projektile seda, et Eesti oleks jäänud oma vastupidiste seisukohtadega üksinda.
"Ei saaks küll öelda, et Riigikogu avaldus Nord Streamiga kaasnevate tõsiste keskkonnariskide teemal oli vaid kurtidele kõrvadele," ütles Mihkelson ERR-i uudisteportaalile. "Riigikogu avaldus oli piisavalt tõsine selleks, et võtta neid seisukohti arvesse ka siis, kui algab Nord Streami torujuhtme reaalne ehitamine."
Mihkelsoni sõnul on kahju, et Läänemere-äärsed riigid ei tunneta ühtmoodi vastutust mere keskkonnaseisundi kaitsmisel ning pole suutnud kujundada ühtset seisukohta Nord Streami küsimuses. "Eks see näitab ka seda, et riikidel on selle projektiga seotud erinevad huvid, ka poliitilised ja majanduslikud huvid," ütles ta.
Mihkelsoni hinnangul ei kahjustanud järjekindel vastuseis Nord Streamile kindlasti Eesti suhted naaberriikidega ning on üsna tõenäoline, et tõstatatud probleemid leiavad jätkuvat käsitlust.
"Aga ma küll ei arva, et Eesti oleks nüüd seetõttu löögi all, et teiste riikide valitsused arvasid teisiti," märkis Mihkelson. "Eesti on olnud väga järjekindel oma seisukohtades. Eesti oli ikkagi ainus Läänemere-äärne riik, kes arutas Nord Streami keskkonnamõjudega kaasnevaid ohte parlamendi täiskogu tasemel."
Mihkelson nentis, et tõenäoliselt algab Nord Streami torujuhtme ehitamine järgmise aasta kevadel, kuid kindlasti ei lõppe Taani, Rootsi ja Soome valitsuste põhimõttelise heakskiiduga veel debatt projekti keskkonnamõjude üle. "Võtame kasvõi Eestimaa Looduse Fondi kaebuse Nord Streami miinilõhkamisloa asjus," rääkis ta. "Kui ka ehitusload on antud, ei tähenda see sugugi seda, et nüüd on see teema lõpetatud."
Nord Stream on väga rahul
Nord Streami juhtkond väljendas täna ülimat rahuolu seoses Soome ja Rootsi valitsuste otsusega.
"See on Nord Streami projektile oluline päev. Need kaks luba on märkimisväärseteks verstapostideks meie projektile ning Euroopa energiavarustuskindlusele", sõnas Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig.
"Nord Stream hindab kõrgelt Soome võimude avatust dialoogile kogu ulatusliku loaandmise protsessi jooksul. Me oleme väga rahul valitsuse otsuse üle," ütles Sebastian Sass, Nord Stream AG Euroopa Liidu esinduse juht.
"Läänemere võimalike keskkonnaohtude vähendamine oli nii Soome valitsuse kui ka Nord Streami jaoks ülima tähtsusega. Torujuhtmeid tohib ehitada vaid peale kõikvõimalike riskide põhjalikku analüüsi ning Nord Streami projekt ei ole sellepoolest erand," kinnitas ta.
1223 kilomeetri pikkune Vene-Saksa maagaasijuhe läbib Rootsi majandusvööndist 506 kilomeetrit ning 374 kilomeetrit Soome majandusvööndist. Soome ja Rootsi valitsuste antud majandusvööndite kasutamise load on kaks viiest projekti elluviimiseks vajalikust riiklikust loast. Esimese riigina andis Taani loa torujuhtme ehituseks 20. oktoobril.
Mihkelsoni sõnul on kahju, et Läänemere-äärsed riigid ei tunneta ühtmoodi vastutust mere keskkonnaseisundi kaitsmisel ning pole suutnud kujundada ühtset seisukohta Nord Streami küsimuses. "Eks see näitab ka seda, et riikidel on selle projektiga seotud erinevad huvid, ka poliitilised ja majanduslikud huvid," ütles ta.
Mihkelsoni hinnangul ei kahjustanud järjekindel vastuseis Nord Streamile kindlasti Eesti suhted naaberriikidega ning on üsna tõenäoline, et tõstatatud probleemid leiavad jätkuvat käsitlust.
"Aga ma küll ei arva, et Eesti oleks nüüd seetõttu löögi all, et teiste riikide valitsused arvasid teisiti," märkis Mihkelson. "Eesti on olnud väga järjekindel oma seisukohtades. Eesti oli ikkagi ainus Läänemere-äärne riik, kes arutas Nord Streami keskkonnamõjudega kaasnevaid ohte parlamendi täiskogu tasemel."
Mihkelson nentis, et tõenäoliselt algab Nord Streami torujuhtme ehitamine järgmise aasta kevadel, kuid kindlasti ei lõppe Taani, Rootsi ja Soome valitsuste põhimõttelise heakskiiduga veel debatt projekti keskkonnamõjude üle. "Võtame kasvõi Eestimaa Looduse Fondi kaebuse Nord Streami miinilõhkamisloa asjus," rääkis ta. "Kui ka ehitusload on antud, ei tähenda see sugugi seda, et nüüd on see teema lõpetatud."
Nord Stream on väga rahul
Nord Streami juhtkond väljendas täna ülimat rahuolu seoses Soome ja Rootsi valitsuste otsusega.
"See on Nord Streami projektile oluline päev. Need kaks luba on märkimisväärseteks verstapostideks meie projektile ning Euroopa energiavarustuskindlusele", sõnas Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig.
"Nord Stream hindab kõrgelt Soome võimude avatust dialoogile kogu ulatusliku loaandmise protsessi jooksul. Me oleme väga rahul valitsuse otsuse üle," ütles Sebastian Sass, Nord Stream AG Euroopa Liidu esinduse juht.
"Läänemere võimalike keskkonnaohtude vähendamine oli nii Soome valitsuse kui ka Nord Streami jaoks ülima tähtsusega. Torujuhtmeid tohib ehitada vaid peale kõikvõimalike riskide põhjalikku analüüsi ning Nord Streami projekt ei ole sellepoolest erand," kinnitas ta.
1223 kilomeetri pikkune Vene-Saksa maagaasijuhe läbib Rootsi majandusvööndist 506 kilomeetrit ning 374 kilomeetrit Soome majandusvööndist. Soome ja Rootsi valitsuste antud majandusvööndite kasutamise load on kaks viiest projekti elluviimiseks vajalikust riiklikust loast. Esimese riigina andis Taani loa torujuhtme ehituseks 20. oktoobril.
Toimetaja: Ingvar Bärenklau