Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Pensioniea tõstmise plaan tekitab vastakaid arvamusi

Riigi plaan tõsta pensioniiga järkjärguliselt 2024. aasta lõpuks 65. eluaastani, tekitab ühiskonnas vastakaid arvamusi.
Riik põhjendab oma ideed pensionäride arvu pideva suurenemisega, mis omakorda võib tõmmata pensionikassa tühjaks. Teadlased ütlevad, et pensioniea tõstmine ei pruugi aga alati soovitud tulemusi anda, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

"Kui me jämedalt hindaksime, siis pensioniea tõus 63 aastalt 65. eluaastani paarikümne aasta pärast võiks anda kokkuhoidu riigieelarvele kuskil kümnendiku võrra," ütles Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise lektor ja Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk.

Pensioniea tõstmine ei tähenda automaatselt seda, et riigi kulutused pensionäridele väheneksid. Näiteks võib tekkida olukord, kus tööl käivad inimesed, kelle tervislik seisund seda ei võimalda.

"Kui me nüüd oma riigis suurendame pensioniiga siis tõenäosus, et me suurendame haigusega töölt puudumisega seotud kulutusi, see võib isegi kallimaks minna," ütles Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port.

"Kui me vaatame Eesti kogemust, mis siiani on olnud, siis pensioniea tõusuga on tõesti vähenenud vanaduspensionäride arv, aga on kasvanud töövõimetuspensionäride arv, kõige markantsem on see naiste puhul," märkis Võrk.

Nii on töövõimetute naiste osakaal vanuses 55-59 kasvanud täna kahekordseks.

"Aktuaalse kaamera" küsitlus näitas, et inimesed on üldiselt pensioniea tõstmise vastu. 

Lembit Klimovi sõnul ei ole pensioniea tõstmine teretulnud.

"Mina olen põhimõtteliselt nõus töötama 65. eluaastani ja minema siis pensionile. Mul on laen võetud kuni 65. eluaastani ja täpselt selleks ajaks suudan ma selle ära maksta," märkis aga Andrei Istorkin.

Leila Loitmaa aga ütles, et tema ei tahaks kauem töötada, vaid sooviks hoida oma lapselapsi.

Aastaks 2024 prognoositakse meeste keskmiseks elueaks 72,5 aastat praeguse 68 aasta asemel.

"Inimese eluiga ei määra ära see hetk, kus ta elab, vaid see millal ta sündis. Nii et, seda me keegi muuta ei saa ja see on nukrust tekitav, kui pensioniiga edasi lükata, siis tõenäoliselt  üks osa ühiskonnast, meestest eriti, seda pensioniiga maitsta ei saagi," ütles Kristjan Port.

Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: