Kui te viimase 22 aasta sees olete Tallinna loomaaeda juhtunud, siis olete suure tõenäosusega nende enam kui kuue miljoni loomaaiakülastaja hulgas, kes Janno eluea jooksul tema puurist möödunud. Pärnumaalt pärit isailves sattus loomaaeda pooleaastase kutsikana, kui oli püünisesse kinni jäänud, ning jahikäigul ta sealt leidnud Janno Langil polnud südant looma tappa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta oli hästi armas, kohanes kiiresti, hakkas kohe sööma," rääkis taksidermist Janno Lang. "See, kui metsloom sööma hakkab, näitab, et ta on kohanenud. Ja siit ta loomaaeda läks ja seal ta elu kestis siis 22 aastat, kuni nüüd septembri esimestel päevadel sai ta maine teekond läbi."

Nüüd on ilves Janno oma nimekaimust leidja koju tagasi jõudnud ning troonib kännu otsas just nõnda nagu viimasel pildil, mis temast eluajal tehtud. Looma kolp rändab aga tagasi Tallinna loomaia kogudesse, mida naljatamisi tagavaraosade toaks kutsutakse, et loodushuvilistele lastele

"See on tõeline uunikumkolju. See teeb au igale loomaaiale ja muidugi oleks minule ka teinud, paraku on ka kompromiss väga hea lahendus. Mis muud kui oskame kiita loomaaiatöötajaid, kes ta nii vanaks kasvatasid," ütles Lang.

Kuna kogu see pikk elulugu on salvestunud igale kolba ruutmillimeetrile, ongi tegu ülimalt väärtusliku asjakesega. Ning kui näiteks eluajal on kõrges hinnas säravvalge rida terveid hambaid, siis selle kolba väärtust tõstavad just märgid nende väsimisest.

"Kolju koosneb ju paljudest väikestest luudest ja seal vahepeal on õmblused, ja olenevalt siis vanusest on nende õmbluste luustumise aste erinev. Nii vanal loomal on nad praktiliselt täielikult luustunud ja tundub, nagu oleks see kolp koguni portselanist, rääkis loomaaia direktor Mati Kaal.

Looduses ilves Janno nii vanaks poleks elanud. Ka loomaaia ilveste hulgas on ta Eesti vanim. Mujalgi on oma bioloogilise vanaduse piirini jõudnud vaid väga üksikud Janno liigikaaslased.