Kui me Cyrillus Kreeki (1889-1962) ei saa Eesti professionaalse heliloomingu pärisalustajate hulka enam lugeda, siis selle algusperioodi suurte edendajate hulka kuulub ta kindlasti.

Eelkõige seisavad Cyrillus Kreegi teened meie rahvusliku omapäraga koorimuusika edasiviimises, millest kõrvuti teise klassiku Mart Saarega on edasi saanud minna tipphelilooja Veljo Tormis ning terve põlvkond läinud sajandi lõpupoole Eesti heliloojaid.

Kreek oli Peterburi kooliga mitmekülgne muusik, Läänemaal legendaarne koorijuht ning muusikapedagoog, kes elas peaaegu kogu oma elu Haapsalus.

Muusikaõpetajana on ta samas põnev isiksus oma huviga rahvamuusika vastu, mida eriti arvukalt kogus just õpilaste kaudu. Sealt rändasid need viisid tema unikaalsetesse kooripoeemidesse.

Meistri loomingut on päris sagedasti esitatud meie üldlaulupidudel, kuigi mitmed laulud pole asjaarmastajate kooridele just jõukohased. Omapäraseks osaks Kreegi loomingust on aga eeskätt Läänemaalt pärit rahvakoraalide seaded, mida taasvabas Eestis on huviga avastatud ja laulma hakatud.

Kreegi seda loomingut on nüüd, ka välisreisidel, tutvustanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, lisaks Tõnu Kaljustele veel teiste peadirigentide Paul Hillieri ja Daniel Reussi käe all. Kümme Cyrillus Kreegi rahvakoraaliseadet on ka koori värskeimal heliplaadil "Psalms" ("Psalmid"), salvestatud Haapsalu Toomkirikus. Kreegi "Requiemi" plaat ilmus Kaljuste juhatatuna aastal 2008.

Eesti Naislaulu Selts pühendab Kreegile oma traditsioonilise advendikontserdi 8. detsembril Tallinna Jaani kirikus kaheksa koori ja üheteistkümne koorijuhi kaastegevusel.

5. detsembril Tartu Ülikooli aulas ja 6. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esitavad Kreegi "Requiemi" Estonia Seltsi segakoor, Tartu Ülikooli kammerkoor ja kammerkoor Tarmeko koos XXI Sajandi Orkestriga Erki Pehki dirigeerimisel.

Eesti klassiku tähtpäeva on märkinud kahe kontserdiga juba ka Helsingi kammerkoor Cantabile Ruut Kiiski juhatusel.

Klassikaraadio andis eetrisse Tiia Järgi neljaosalise saatesarja Cyrillus Kreegist.